Idüll
Proosa
[muuda]- Tänapäeval, kui põllumajanduse on vallutanud masinad, kaotab maatöö üha enam oma idüllilist värvingut, püha kunsti üllaid jooni. Nüüd näete lõikusaja saabudes põldudel roomamas hiigelämblike või tohutute krabide sarnaseid koledaid niidumasinaid, mis lõikavad viljakõrred nugadega maha ja seovad need raudtraadiga vihkudeks. Kui vili on niidetud, saabuvad teised, auru jõul liikuvad, Tarasco moodi koletised - peksumasinad, mis ahmivad vihud oma punkritesse, muljuvad viljapead puruks, hakivad põhu ja tuulavad terad. See kõik käib Ameerika moodi, tuimalt, rutakalt, ilma rõõmu ja lauludeta, ümber kivisöega köetava katla, keset tolmu ja vastikut tossu, töötegijail kogu aeg hirm nahas, et kui hoolega ette ei vaata, võib masin sul mõne liikme lömastada või maha lõigata. See on Progress - saatuslik raudne äke, mille vastu ei saa midagi teha ega öelda, teaduse ning hea ja kurja tundmise puu mõru vili.
- Frederi Mistral, "Noorusmälestused", Tallinn: EKSA, 2018, tlk Merike Riives, lk 123-124
- Noorpaar veetis kaks idüllilist nädalat Prescott Hilli ulatuslikes valdustes ratsutades, raamatukogus lugedes ja teineteist armastades, mil neil selleks iganes tuju tuli. Teenrid ja tallipoisid käitusid diskreetselt; sattudes mõnes mõisavalduse puudesalus armastajatele; eemaldusid nad tasahilju. Nad ei öelnud kellelegi, kus viibisid noored McClintockid. Ülemteener vastas telefonikõnedele viisakalt, kuid tõrjuvalt. Teenijad teadsid: Andrew McClintock vallandab nad otsekohe, kui kellegi kõrvu jõuab, et Ginny ja Alex peidavad end Prescott Hillis. Kõik magamistoad ja nendega külgnevad vannitoad olid valmis seatud ning varustatud puhaste linade ja käterättidega. Teenijatubades peksti keelt, et viimane kui voodi olevat järele proovitud. "Täitsa nagu too pisike printsess, kas põle?" märkis üks toatüdrukuist. "Piilub iga madratsi alla, et kas seal põle hernetera peidus." Ülemteener noomis teda karmilt. Neil oli kästud teha oma tööd vaikselt ja märkamatult. Ülemteener isiklikult viis hommikueine tuppa, kus Ginny ja Alex olid öö veetnud; ainult tema serveeris lõuna- ja õhtusööki ning lahkus siis seniks, kuni kell ta jälle kohale kutsus. Pärast seda, kui Kreeka templi sarnane marmorsammastega kaunistatud bassein oli varahommikul puhastatud, oli personalil keelatud päeval - ning eriti öösel - sellele läheneda. Aga vaikses öös kaikus naeru ja veepladinat. Ühel soojal Virginia septembriööl hiilis noor tallipoiss vaikselt läbi põõsaste ja piki basseini ümbritsevat kõrget kivimüüri. Ta ei rääkinud kellelegi, mida oli näinud. Ta oli läinud vaatepildist mõnu tundma ja selle üle ilkuma, kuid lahkus aukartlikult. Ta polnud osanud kujutledagi, et alasti naine võiks olla nii kaunis.
- Catherine Gaskin, "Suursaadiku naised" I, tlk Karin Suursalu, 1995, lk 30
Luule
[muuda]|
Ka mina näitan, mis ma võin!
|
Посмотрим — |
Kas minna gangsteriks või vapsiks
või seada kaela ümber nöör?
On ammu vahetatud napsiks
mu saapad, kuub ja padjapöör.
Mus hingeõilsusega tülli
on sööstnud nälg ja maokatarr.
Kes luua nüüd veel võib idülli,
naiivne pühak on või narr.
- Heiti Talvik, Dies irae 9, kogus "Kohtupäev" (1937)
ma ei tea
kas taimedel on mälu
paksu koheva lume
une ja pakase mälu
aga minul küll
mina mäletan
kahekümne talve
pärastlõunaid
hämaruse ja
lumehelveste lagunemist
soojadel akendel
idülli ja
sellele järgnevat
hääbumist
- Carolina Pihelgas, "Külmaks" kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 28