Saal

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eduard Hau, "Aleksandri saal Talvepalees". Akvarell, 1861

Proosa[muuda]


  • [Hospidaliordu] Suurmeistri palee saali olen hiljem võinud näha ja see oli tõesti suurim ja uhkeim kogu Akkonis. Saali sambad ja seinad, mida pidude puhul vanikutega ehiti, pidid kujutama metsa ja puutüvesid. Selle laele, mis kujutas taevast, olid maalitud pilved, tähed, päike ja kuu, nii et ennast tõepoolest lageda taeva all arvasid viibivat. Põrandale olid aga osavad mosaiigimeistrid loonud tiigi vesiroosidega ja ujuvate luikedega, mis oli nii loomutruu, et paljud ei julgenud sellele astuda vette kukkumist kartes.
  • Kui ma siiski ukse avasin, leidsin, et ta mu soovist küll valesti oli aru saanud, sest leidsin enda uhkes saalis, mis pealegi lõhnas nagu kevadine aas. Marmorpinkidel piki seina istusid mehed, kes ajasid üksteisega tõsiselt juttu või jälle naljatasid ja naersid. Pidin juba vabandama ja tagasi tõmbuma, kui jõudsin näha, et marmorpingis olid augud sobiva vahemaaga nende vahel ja et ma tõepoolest olin sattunud õigesse kohta. Aga ma poleks kunagi osanud aimata, et siinne rahvas ka kõige labasemaid toiminguid oskas nii pidulikuks muuta ja inimest igal pool iluga ümbritseda.
  • Karl Ristikivi, "Imede saar", Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1964, lk 80-81


  • Pärast kaheksandat klassi korraldasime klassiekskursiooni Kihnu saarele. Siis nägin ma esimest korda Kihnu kultuuri ehtsas situatsioonis. [---] Koos tollase Kihnu koolidirektori Theodor Saarega otsustati, et me võiksime anda Kihnu rahvale väikese kontserdi. Tollal, 1950. aastatel, oli see veel väga haruldane, et keegi tuli Kihnu ja andis kontserdi. Saal oli rahvast täis, oli väga vahva, meil tekkis väga hea kontakt kohaliku rahvaga. Pärast, nagu ikka, oli tants ja siis ma tantsisin esimest korda tõeliselt ehtsaid Kihnu rahvatantse. (lk 19)
    • Ingrid Rüütel, "Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935", rmt: "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi" Tallinn: TEA Kirjastus, 2010

Luule[muuda]

Köögis seisab - ootab, ootab
meie armas emakeel...
Kulla härrad, prouad, preilid,
laske tuppa eesti keel.

Laske tema lausa saali,
paluge ta laudagi
imelikud eesti saksad,
võtke mõistust vähegi!


Keskaegses keldris hämar saal, kus istub Ehlvest Jaan,
Peakohal iidne võlvikaar. Siis ilmub baaridaam
Ja pikkamööda täitub baar, see Malemaja baar,
Ja leti juurde astub, see Malemaja star.