Pärt Lias

Pärt Lias (28. oktoober 1940 – 20. oktoober 2006) oli eesti kirjandusteadlane, semiootik, kriitik ja tõlkija, aastail 1992–1995 ajakirja Keel ja Kirjandus kirjandusteaduse ja kriitika toimetaja.

Tõlkeid

• Markku Ihonen, "Sissejuhatus kirjandusteooriasse". Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996
• Juri Lotman, "Kunstilise teksti struktuur". Tallinn: Tänapäev, 2006

Lisaks sellele teisi Juri Lotmani tekste, mis on ilmunud kogumikes "Kultuurisemiootika" ja "Semiosfäärist" ning Mihhail Bahtini tekste kogumikus "Valitud töid".

Tsitaate

• Romaan tekib maailma seisundis, kus annab tooni eluproosa kui üldise maailmakorra ja hinge poeesia (indiviidi subjektiivsete pürgimuste nagu armastus, eneseväärikus jne.) lahkheli.
• 1869. aastal avaldas Kreutzwald oma kulu ja kirjadega heftikese "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust". See eepose lühiseletus on ühtlasi meeliärgitav romaanikonspekt: kogu seletuse kese koondub sündmustele. Mõnekümnel leheküljel pole Lauluisal mahti "Kalevipoja" regivärsikuube selgitada, küll aga tõlgendada sündmuste tähendust ja tagamõtet. Eepose hilisemad ümberjutustused, ehk küll igati tänuväärsed, ei küündi esikseletuse tasemele.
• "Kalevipoeg" kui eepos ja kui romaan. Sirp, 19. detsember 2003

• ... järsku langes raudne eesriie ja vabadus tuli neile, kelle teadvus ei olnud vaba, ei olnud vabadusega harjunud, oli seda küll aga ihaldanud. Kirjanduses ei kohta aga kuuma teemat — mõtisklusi vabaduse hinna üle, ühe või teise rahvuse enesetunnet, inimest varakapitalistliku turumajanduse liistul. Arusaadavalt tendentslikult ja sageli suurenisti müstifitseeritud kujul räägivad kõigest sellest poliitikud ja ajakirjanikud, mitte aga kirjanikud.
• Ometi on üleskutsed kultuuripärand ümber hinnata absurdsed ja kultuurivaenulikud, neobolševistlikud. See kõik on juba olnud. Oli võitlus kodanlike natsionalistidega ja kosmopoliitidega, võitlus kirjanduse parteilisuse ja rahvalikkuse eest. Kuigi tagajärjed kultuurile olid rängad, oli avantüür määratud lõppkokkuvõttes nurjumisele. Seda tõendab selgesti süsteemi varing.
• Enamgi: inimene ei ole varakapitalistlikus vabaduses õnnelik ning pole garantiisid turvatundele. Milles on asi? Antidogmaatiline orienteeritus küll sillutas teed vabadusele, jäi aga vabaduse trakteerimisel parasjagu naiivseks, isegi abituks. Kes ohjeldab uusi kutsutuid-seatuid — käputäit, kes demagoogiliselt manipuleerivad rahvaga ja rahva nimel? Paraku mitte keegi ja selles on möödunud tuleviku Achilleuse kand. Ürgsetest aegadest on elu põhiväärtuseks elu mõte kui looming ja avastamine kui uue loomine. Paljas äritsemine, olemasolevate materiaalsete ja vaimsete väärtuste omastamine ja ümberjagamine ei saa olla elu mõte ja inimväärne tegevus.
  • "Möödunud tulevik", Keel ja Kirjandus nr 8 1993