Stepan Bardin

Stepan Mihhailovitš Bardin on Venemaa ajakirjanik ja aimekirjanik.

"Suhtlemiseetika"

• Hüljates ekspluataatorite klassimoraali, vastandavad kommunistid vana maailma pahelistele, egoistlikele vaadetele ja kommetele kommunistliku moraali - kõige õiglasema ja õilsama moraali, mis väljendab kogu töötava inimkonna huve ja ideaale. (lk 5)
• Lihtsate kõlbluse normide ignoreerimine teeb võimatuks inimeste kooselu, nende töö ja igapäevase elu, majandus- ja kultuurisuhted, kodanikuõiguste ja -kohustuste täitmise. Mis tahes ühiskonna eksisteerimine on võimatu, kui inimesed ei arvesta suhtlemisel üksteist, kui inimesed teatud määral ei piira end kaasmaalaste, kogu riigi huvides. (lk 5)
• Oma koha määramiseks kollektiivis peab partei-algorganisatsioon leidma tee iga inimese südamesse ja teadma, kuidas see inimene töötab, oma tootmisplaane ja teenistuskohustusi täidab, kuidas ta väljaspool tehast või ehitust käitub, missugused on tema veendumus ja meeleolu. (lk 81)
• Arvamus, et inimene armastab ainult iseennast, pole uus. See tekkis koos inimeste klassideks jaotumisega, tootmisvahendite eraomanduse tekkimisega. Meieni on see kandunud sajandite sügavusest. Nii mõnigi pole selle pisiku eest kaitstud kaasajalgi. Kõige sagedamini tajutav on see meie ühiskonna amoraalsete nähtuste puhul, nagu isikliku ja ühiskondliku, eraldatuse ja kollektivismi vastandamine, kasuhimu ja egoism. (lk 83)
• Ärgu lugeja minust aru saagu, nagu oleksin ma põhimõtteliselt individuaalaedade vastu. Kaugeltki mitte. See on riigi poolt sanktsioneeritud ja tervitatav ettevõtmine. Aga on halb, kui kogu meie määratu suur maailm ja inimese isiklik elu on taandatud kitsale aiamaalapile. (lk 83)
• Väikekodanlusel puudub meil sotsiaalne pinnas, kuid tema retsidiivid on ohtlikud. Ja just selles mõttes, et väikekodanlikust hingelaadist, eraomanduslikest tendentsidest nakatunud inimesed nõrgestavad meie ühiskondlikku korda, ei vii meid edasi, vaid kisuvad tagasi. Väikekodanlik hingelaad muudab ühiskondliku elu ja tootmistegevuse passiivseks, ahendab inimeste huve. (lk 84)
• Väikekodanlus avaldub inimeses mitmeti. Üks on alati rahulolematu, toriseb iga asja pärast, rõõmustab meie vigade üle, kogub ja levitab igasuguseid väljamõeldisi ja kuulujutte. Väikekodanlasele iseloomulikult arana ei lähe ta kaugemale kõnelustest kuluaarides, kuna kardab ise vahele jääda. Seepärast ei astu ka avalikku võitlusse ja jääb kõrvaltvaatajaks. (lk 84)
• Poliitiliselt ebaküpsed, väikekodanliku hingelaadiga inimesed interpreteerivad loosungit "Kõik inimese heaks, kõik inimese õnne nimel" utilitaarselt. Nad saavad sellest aru nii: kõik minu heaks, minult aga ärge midagi nõudke. Nagu tuleksid heaolu ja eelised, mida sotsialism ja kommunism inimesele annavad, iseenesest, masside pingelise tööta. Niisuguste inimeste kujutluses on sotsialism ja kommunism pilvitu vaikne nurgake paradiisiaias, kus võib elada, tundmata ühiskondlikke muresid ja üleelamisi, veeta jõudeelu, rahva eest aga hoolitsegu partei ja valitsus.

Taoline ettekujutus sotsialismist ja kommunismist on sügavalt ekslik. Hüvang, mille poole me püüdleme, ei saabu iseenesest. See luuakse kõigi ja seejuures igaühe tööga. (lk 85)

• Meie ühiskonna arengu käesoleva etapi eluliselt tähtsad vajadused, mis on kindlaks määranud NLKP XXIV kongress, nõuavad parteiorganisatsioonidelt, kõigilt töökollektiividelt uut lähenemist tervele hulgale kõlbelise kasvatuse tähtsatele küsimustele. On seatud ülesanne vabaneda täielikult kodanliku ja väikekodanliku psühholoogia ja moraali igandeist, pidada leppimatut võitlust nüsuguste antisotsialistlike nähtustega, nagu töödistsipliini rikkumine, parasiitlus, laim, anonüümkirjad ja joomarlus. Kõik need nähtused teevad palju halba meie kollektiivsele elulaadile. Seepärast kutsub partei üles ühendama kasvatustöös kommunistlik ideelisus ja printsipiaalsus kõrge kõlbelise nõudlikkusega. (lk 86)
  • Stepan Mihhailovitš Bardin, "Suhtlemiseetika", tlk E. Ingar, 1974