Teemaja

Teemaja on asutus, kus janustele serveeritakse teed, vahel ka teekõrvast, mõnikord muudki.

Proosa

• [Eero:] Jaapanlased on hoopis targemad: nad saadavad oma tütreid teemajadesse ja lõbustuskohtadesse õppima, kuidas meest kohelda, teda armastada ja teenida, teda kasvatatakse abielu jaoks spetsiks. Meil aga arvatakse, et noh, küll läheb! Aga kuidas ta minna saab, kui pole õpitud ega pole kogemusi? (lk 280)
  • August Gailit, "Kas mäletad, mu arm?", rmt: "Põhjaneitsi", 1991

• Kasparile anti saapad ja õppevahendid. Kuid Kasparile ei antud süüa. Hea oli, kui ta ülepäeviti kusagil räpases teemajas samovari taga losutavalt purjus onult sooja kõhutäie välja nurus. Ent Kaspari tahe oli ta näljast tugevam. Kui aga tahe ükskord paljude aastate pärast tõekspidamistega kokku põrkas, hakkasid tõekspidamised juhtima tahet, hakkasid rikkuma vahekordi inimestega, segama elu, sulgema uksi ja väravaid ta nina ees. (lk 164-165)
  • Lilli Promet, "Üksi", rmt: "Kes levitab anekdoote?", 1967

Luule

Siiski: kollane puuvili – hapu mängutoos
teemaja laual. Sisse astub sinise piibuga
linnuteemees.

• Marko Kompus, "*** Poolde raudrohukõrde ulatub lumi", Luulet, Sirp, 24. märts 2000