Triin Mägi

Triin Mägi on eesti riigiametnik, keskkonnaameti veeosakonna juhataja.

Artiklid

• Vee olemasolu meie igapäevaelus on midagi nii iseenesestmõistetavat ja püsivat – vesi kustutab meie janu, peseb meid puhtaks ja kasvatab toidu ja turgutab taime. Vesi on elu häll, sest ligi kolm miljardit aastat tagasi tekkis just vees elu sellisel kujul, mida praegu tunneme. Planeedil Maa on enam kui 5,5 miljonit liiki elusolendeid, kes kõik vajavad ühel või teisel viisil oma elutegevuseks vett. Vett ei teki Maal juurde ega kao ära.
• Samas on vesi meid ümbritsevas keskkonnas pidevas muutumises ja ringluses läbi veeringe – kohvivee keetmisel eraldub veeaur, kraanis ning veekogus on see vedelal kujul ja talvel hangest ning suvel külmkapist saab võtta vett jääkuubikutena.

Veeringel puudub kindel algus ja lõpp. Selle käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema.

• Vesi vajab meie kõigi tähelepanu, et ka tulevased põlvkonnad saaksid osa selle hindamatu loodusvara hüvedest.
• Inimese kasutuses on aga ainult kaks protsenti kogu Maa veevarudest, sest 98 protsenti veest moodustab soolane merevesi. Mageveest omakorda on aga kaks kolmandikku kinni liustikes, seega on vesi Maal nii ajaliselt kui ka ruumiliselt ebaühtlaselt jaotunud ja inimkonna jaoks seega väga kallihinnaline ja piiratud ressurss.
• Enamiku Eesti asulate ja ettevõtete veevajaduse katab põhjavesi. Eestis langevatest sademetest läheb ligikaudu 10 protsenti põhjavee toiteks. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul, mida võib nimetada ka meie põhjavee reservuaariks. Samuti toidab maapõuest väljavoolav põhjavesi kuivadel perioodidel jõgesid ja aitab nii säilitada vee-elupaiku.
• Pinnavee hea seisundi saavutamisel on suurim takistus kalastiku seisund. Veevool jõgedes on tõkestatud paisudega, mis jagavad jõe isoleeritud lõikudeks ja takistavad kalade jm elustiku liikumist sobivatesse kudemis-, toitumis- ja elupaikadesse. Selle tagajärjel väheneb ja vaesub kalastiku liigiline koosseis ja arvukus. Seetõttu on viimase 12 aasta jooksul rajatud 120 paisu juurde kalapääsusid või paisutusi likvideeritud.

Pais muudab vooluveekogu tundmatuseni – sellest saab järv. Järves ei ela enam jõele iseloomulikud liigid, need asenduvad järvelistega. Elupaik muutub piiratuks, võimalused toitumiseks, kudemiseks, ebasoodsate olude üleelamiseks on napid. See on viinud mõnedes jõgedes liikide hävimiseni. Jõgedel asuvad paisud ja paisjärved on rajatud ammustel aegadel ja nüüd oleme olukorras, kus kalastikule olulistes veekogudes on iseloomulikud liigid kadunud.

Kalapääsu rajamisega antakse jõele omastele liikidele taas võimalus paisust üles saada ja järvest ülesvoolu jõelist elupaika asustada ja erinevate jõeosade vahel liikuda.

• Tasub meeles pidada, et kalapääsu rajamise või paisjärve likvideerimisega ei hävitata elupaiku, liike ega ökosüsteeme. Juhul kui pais asubki kaitstaval alal, arvestatakse vajalike tegevuste puhul kaitseala vajadustega. Kalapääsu rajamise või paisutuse likvideerimisega taastame jõelise elupaiga ja anname jõele omastele liikidele oma kodu tagasi.
  • Triin Mägi, "Eestis veel jätkub puhast vett", Postimees, 29. mai 2022