Trudi Canavan

Allikas: Vikitsitaadid
Trudi Canavan, 2013.

Trudi Canavan (sündinud 23. oktoobril 1969 Melbourne'is) on Austraalia kirjanik. Eesti keeles on ilmunud tema "Musta võluri triloogia".

"Võlurite gild"[muuda]

Trudi Canavan, "Võlurite gild", tlk Marge Paal, Pegasus, 2007


  • Imardinis öeldakse, et tuulel on hing ja kui tuul linnatänavatel kaeblikult ulguma hakkab, on avanenud vaatepilt teda kurvastanud. (lk 13, algus)
  • Protestikirjad. Avalikud kõned. Hoiatus kuningalt eneselt. Seda ei tundu olevat just palju, kuid poliitikamaailmas on sõnad palju ohtlikumad kui piits või võluvägi. (lk 266)
  • [Rothen ja Sonea:] "Oletame, et sa oled üks neist, kes ei ahnitseks kõike endale. Mida sa teeksid, kui annaksin sulle sada kuldnat, millega võid teha, mida iganes soovid?"
"Ma annaksin inimestele toitu," ütles Sonea.
"Saja kuldnaga elaksid mõned inimesed mitmeid nädalaid või paljud paar päeva. Mõne aja pärast oleksid need inimesed endiselt puruvaesed. Sa nagu polekski midagi teinud." (lk 273)
  • Agulites abielusid ei korraldatud. Kuigi naised üritasid leida meest, kes suudaks perekonda ülal pidada, naitusid nad enamasti armastusest. Kuigi Jonna uskus, et nii oli parem, oli Sonea küüniline. Ta oli täheldanud, et armunud naised leppisid üsna paljuga, kuid mingil hetkel hakkas armastus lahtuma. Parem juba abielluda mehega, kes sulle meeldib ja keda võid usaldada. (lk 290)
  • Sonea vaatas toas ringi ja oli vaatepildist silmanähtavalt lõbustatud. Kuigi Rothen oli Dannyli kodu mitmel korral külastanud, hämmastas teda endiselt, et alkeemiakatseid eluruumides tehakse. Kuna Ülikoolis oli ruumiga kitsas käes, pidid Võlurid, kes tahtsid Dannyli kombel oma hobidega tegelda, seda oma korteris tegema.
Rothen ohkas. "On ilmselge, mispärast Ezrille sulle nii meeleheitlikult naist otsib, Dannyl."
Nagu alati, krimpsutas sõber nägu. "Ma olen naisevõtuks liiga noor."
"Jama," vastas Rothen. "Sul lihtsalt pole tema jaoks ruumi." (lk 365)
  • Kui Tania asus lauda koristama, astus Sonea akna juurde. Ta seisatas, et silmitseda aknakatet, ja mõistis esimest korda, et sellele maalitud keerukas muster koosnes Gildi sümbolitest.
Tema tädil olid olnud vanad hallituseplekilised aknakatted. Need olid nende ubriklatoa akende jaoks küll vale kujuga, kuid tädi toetas katted sellegipoolest vastu aknaklaasi. Kui päike läbi paberi kumas, polnud katete puudusi peaaegu märgatagi. (lk 413)