Ülestõusmine

Luule

Veriruske veeretakse kalju
veel kord elussurnu haua ette:
Elussurnuil pole ülestõusmist!... Palju
olen teile rääkind, ehk küll tean:
tulisõnad kustuvad kui tähed,
pillut südamete solgivette!

• August Alle, "Karistai", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 27

Varsti pakitakse meid kohvrisse
ja saadetakse tundmatusse jaama.
Meie saatus oleneb pagasimehe suvast,
ta tujust ülestõusmise hommikul.

Keegi, mitte keegi ei loe
etikette meie saadetistelt.
Me puhkame rõskes tollihoones
ja ootame oma ülestõusmist.
Kannatamatult. Poollollakalt.

• Bernard Kangro, "Taevatee" 6 kogus "Kojukutsuv hääl" (2000), lk 224

Kuidas su meeltes tuskab,
saates rändlinnuparvi
Lõunamaa taevaste sinna.
Raske on varju minna
sel, kes endas ei tunne
ülestõusmise lootust,
siis kui pihlakas ruskab
sügise surmaunne
uue kevade ootust.

• Kersti Merilaas, "Lõpuks" kogus "Kuukressid" (1969), lk 36

Proosa

• Usklikud usuvad surnuist ülestõusmist, ateistid "come back'i".
  • Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted", tlk Aleksander Kurtna ja Arvo Valton, Loomingu Raamatukogu 48/1977, lk 60

• Ruumikitsikuse tõttu olid kondid katakombis sorteeritud suuruse, mitte omanike järgi. Eraldi ruumid olid roiete jaoks. Reieluude jaoks olid terved koridorid. Ja sissepääsu lähedal oli muidugi riiulite kaupa kolpasid, sest katakomb ilma kolpadeta pole mingi katakomb. Kui mõnel religioonil peaks õigus olema ja mingil ajal toimub tõepoolest kehaline ülestõusmine, mõtiskles Fred, siis tuleb siin hirmus segadus ja üleüldine ringisagimine.
  • Terry Pratchett, "Öövahtkond", tlk Allan Eichenbaum, 2008, lk 24