Eesti köök

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kama peavad tänapäeva eestlased üdini eestilikuks toiduks.

Eesti köök on Eesti toiduvalmistamise traditsioon. Kitsamas mõttes peetakse selle all silmas eestlaste rahvustoite, umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid.


Kui tahad teada,
mis on eesti köökk,
siis ära kuula seda,
kes kamast jahub
või mulgikapsast
või hapust taarist.
Mine minu vanaema juurde
või mine minu ema juurde,
vaatta, mis ta seal säristab.


  • "Kui see peab olema spargel, siis küll kõige puisemat sorti," ütles Fridolf.
Üsna täpselt tabas eesti köögi põhitõdesid too va rootsi madrus.


  • Ma arvan, et vaja on koostada Eesti maitse DNA. Moodne Eesti köök ja maitse ootab defineerimist, siis saame vastused ka meie köögi olemusele. Sellise asja kujundamine nõuab aega ja süsteemset lähenemist. Veel on vaja saavutada julgus serveerida külalistele selliseid asju, mida me ise armastame ja mida oskame õigesti teha, ning nii, et me oleme uhked selle üle, mida teha ja serveerida oskame.
  • Tänapäevane eesti köök ja lauakombed on põhiliselt iseseisvusajal väljakujunenu tulemus.
    • Lauri Vahtre. "Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade". Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1993, lk 145
  • Suvel piim ja või, piim tavaliselt hapupiima või kohupiima näol. Talvel hapud kapsad, naerid, porgandid, tangusupp ja supid, milles ujuvad verest tehtud klimbid, soolaheeringad ja teised kalad, eriti silgud. Kaunviljadest söövad herneid, ube, läätsi. Peatoiduks on aga rukkileib, rammus, kosutav, toitev ja tervislik. Selline leib ja veel piima või õlut sinna juurde moodustab tihti söögikorra. Armastavad soolatud või kuivatatud kala, mida küpsetatakse tulel, aga armastatakse ka värsket kala. Kala tagavarad on mitmeks kuuks. Täiendust leitakse metsast ulukite, lindude, marjade ja seente näol.
    • Petri, sakslasest koduõpetaja Eestis 18. sajandil (Kersna, A., Rekkor, S., Piiri, R., Aarma, D., Aavik, Õ., Luigas, I., Vendla, E., Rego, I. 2004. "Eesti rahvusköök". Tallinn: Maalehe Raamat.)

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel