Aveliina Helm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
* See, et meil ei ole riigina isegi mitte [[plaan]]i, kuidas jätkusuutmatust [[Põxit|põlevkivienergeetikast väljuda]] ja tagada [[Virumaa]] inimeste heaolu, on lihtsalt vastutustundetu. |
* See, et meil ei ole riigina isegi mitte [[plaan]]i, kuidas jätkusuutmatust [[Põxit|põlevkivienergeetikast väljuda]] ja tagada [[Virumaa]] inimeste heaolu, on lihtsalt vastutustundetu. |
||
** Maailma [[loodus]]e liigirikkuse iseloomustuseks, intervjuus Postimehele aprillis 2018<ref>Hans Alla [https://heureka.postimees.ee/4454723/okoloog-aveliina-helm-maailma-paastmiseks-peame-muutma-oma-motlemist Ökoloog Aveliina Helm: maailma päästmiseks peame muutma oma mõtlemist] Postimees, 1. aprill 2018</ref> |
** Maailma [[loodus]]e liigirikkuse iseloomustuseks, intervjuus Postimehele aprillis 2018<ref>Hans Alla [https://heureka.postimees.ee/4454723/okoloog-aveliina-helm-maailma-paastmiseks-peame-muutma-oma-motlemist Ökoloog Aveliina Helm: maailma päästmiseks peame muutma oma mõtlemist] Postimees, 1. aprill 2018</ref> |
||
* Märgata, et murus on loodust vähe, [[põld|põllul]] veel vähem ja sillutisel üldse mitte. Teada, millised tegevused soodustavad, millised aga hävitavad elurikkust. Seejärel aga otsustada, kas meil on just siin vaja [[künd]]a, siin nii palju niita, just sellel kohal sillutist panna või just see põõsatukk eemaldada. Tasub vaadata avatud pilguga ringi ja mõelda, et iga ruutmeeter, mida me enda igapäevaseks eluks ei vaja, võib olla tuhandetele organismidele lõputu väärtusega elupaik ning sadadele organismidele oluline hüppelaud killustunud [[maastik]]us liikumiseks ja levimiseks. |
|||
** [https://arvamus.postimees.ee/6678280/aveliina-helm-sinu-tegu-loeb Aveliina Helm: sinu tegu loeb]. Postimees, 8. mai 2019 |
|||
* [[Keskkond]] ja [[vähemused|vähemuste]] kaitse on kaks valdkonda, mis [[kriis]]iaegadel esimesena üle parda visatakse. Ei [[sõda|sõjad]], majanduslangus ega ränk [[vaesus]] ole [[loodus]]ele kasu toonud. Keerulistel aegadel solberdavad saastajad ja korruptandid sogases vees, kasutades järelevalve nõrgenemist ressursside kühveldamiseks. |
* [[Keskkond]] ja [[vähemused|vähemuste]] kaitse on kaks valdkonda, mis [[kriis]]iaegadel esimesena üle parda visatakse. Ei [[sõda|sõjad]], majanduslangus ega ränk [[vaesus]] ole [[loodus]]ele kasu toonud. Keerulistel aegadel solberdavad saastajad ja korruptandid sogases vees, kasutades järelevalve nõrgenemist ressursside kühveldamiseks. |
||
Redaktsioon: 10. august 2020, kell 00:38
Aveliina Helm (sündinud 21. märtsil 1979) on eesti bioloog ja looduskaitsja.
Tsitaadid
- Olukord ongi tõesti halb.
- Kui meil jätkub tarkust oma põllumajandust muuta, suudaksime taastada palju.
- See, et meil ei ole riigina isegi mitte plaani, kuidas jätkusuutmatust põlevkivienergeetikast väljuda ja tagada Virumaa inimeste heaolu, on lihtsalt vastutustundetu.
- Märgata, et murus on loodust vähe, põllul veel vähem ja sillutisel üldse mitte. Teada, millised tegevused soodustavad, millised aga hävitavad elurikkust. Seejärel aga otsustada, kas meil on just siin vaja künda, siin nii palju niita, just sellel kohal sillutist panna või just see põõsatukk eemaldada. Tasub vaadata avatud pilguga ringi ja mõelda, et iga ruutmeeter, mida me enda igapäevaseks eluks ei vaja, võib olla tuhandetele organismidele lõputu väärtusega elupaik ning sadadele organismidele oluline hüppelaud killustunud maastikus liikumiseks ja levimiseks.
- Aveliina Helm: sinu tegu loeb. Postimees, 8. mai 2019
- Keskkond ja vähemuste kaitse on kaks valdkonda, mis kriisiaegadel esimesena üle parda visatakse. Ei sõjad, majanduslangus ega ränk vaesus ole loodusele kasu toonud. Keerulistel aegadel solberdavad saastajad ja korruptandid sogases vees, kasutades järelevalve nõrgenemist ressursside kühveldamiseks.
- Keskkonnakriisi küpsetamine Sirp, 17. aprill 2020
- Viimane sajand on Euroopas ja maailmas näidanud, et riiklik reguleeritud looduskaitse ja keskkonnaalased piirangud on pea ainsaks põhjuseks, miks meil taastuvaid loodusvarasid veel üldse kasutada on. Euroopas oleks väärtuslikumate püügikalade varud ilmselt otsas, sood kuivendatud, metsad tervikuna läbi raiutud ning niidud suure tõenäosusega hävinud.
- Sisemist motivatsiooni looduskaitsega tegeleda kahtlemata inimestel on ja häid peremehi leidub alati, kuid sellest ei piisa. Majandusotsustes, kui kaalukausil vaetakse kiiret tulu ja pikaajalist kahju, jääb ilma hinnasildi, hääle ja kaitseta raunjalg, lendorav või märgala alati kaotaja poolele.
- Hoia, mida armastad – 110 aastat Eesti looduskaitset. Sirp, 7. august 2020
Viited
- ↑ Hans Alla Ökoloog Aveliina Helm: maailma päästmiseks peame muutma oma mõtlemist Postimees, 1. aprill 2018
