Harold Bloom

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Harold Bloom 1980. aastate algul.

Harold Bloom (11. juuli 1930, New York – 14. oktoober 2019, New Haven, Connecticut, USA) oli USA kirjanduskriitik.

  • Romantism avaldab defineerijatele vastupanu - nad ei suuda paika panna selle tunnuseid ega daatumeid. Romantism on ulatuslik vool Euroopa (ja Ameerika) teadvuse ajaloos, kuid kas ta kujutas endast ka tõelist murrangut teadvuses, on veel vara öelda. (lk 142)
  • Inglise romantism mõistis end - olgu siis õigustatult või mitte - inglise renessansi renessansina, tagasipöördumisena Spenseri, Shakespeare'i ja Miltoni juurde ning lahtiütlemisena valgustusliku Inglismaa kirjandusest. (lk 142)
  • Odysseust kummitanud kiusatustest - eriti Kirkest ja Kalypsost - saavad romantilises luules looduse enda salapärased vormid. Wordsworthi loodus ühes kõigi oma esindajatega - nagu Lucy, Margaret, lapsekuju - on nendest kiusatustest kõige keerukam ja positiivsem. Byroni, Shelley ja Keatsi idealiseeritud kangelannad esinevad purgatooriumitegelastena - Moneta "Hyperioni languses" ja "Valguse kuju" Shelley "Elu triumfis" on neist kõige meeldejäävamad. Traagilise saatusega John Clare lausus: "Ma armastasin, aga naine hülgas mu" ja see on romantismi süngem aspekt, mille üle kurtis ka Coleridge ning mida põhjalikult analüüsis ja ründas Blake. Kuna otsija nõuab armastust ja ilu rohkem, kui loodus anda (või pelgalt loomulik inimene vastu võtta) suudab, siis avastab romantiline kujutlus looduse ebaadekvaatsuse. (lk 143)
  • On sügavalt irooniline, et inimemotsioonide kõige heroilisemad ülistajad jõudsid vaistude hiiglasliku ohverdamiseni kujutlusliku vormi altaril. Keats tundis rõõmu igast meelelisest kogemusest; kuid viimaks tunnistab ta, et ei suuda luuletusi kirjutades eristada rõõmu valust. Shelley, raviva Erose orfiline preester, jõuab lõpuks kohtupäevanägemuseni, kus Eros esineb pigem hävitaja kui alalhoidjana. Romantiline armastus, mille pärand painab meid kõiki, ei suutnud lahendada mina ja teise vahelist dilemmat, nii nagu romantiline nägemus ei suutnud kokku kasvatada subjekti ja objekti vahel tummalt haigutavat kuristikku. Kuigi spirituaalses mõttes olid need nurjumised, kaldusid nad kaasa tooma esteetilisi võitusid, sest romantilises luules on nii lõikavat teravust, et see äratab igas lugejas nostalgia ning lõpmatu otsiskelu armastuse ja ilu järele, mis meie järelromantilises elus jõuavad meieni nii ebatäiuslikul kujul. (lk 143-144)
  • Kuigi Wordsworth nimetab kujutlust hiilgavaks inimvõimeks, ei pidanud ei tema ega ta tähtsamad kaasaegsed kujutlust lihtsalt üheks fakulteediks teiste seas, mis üheskoos moodustavad inimlikkuse. Kuigi ainult Blake eitas otsesõnu, nagu kujutlus üldse olekski üks fakulteete, jõudis enamik kõrgromantikuid Blake'ile lähedale ses mõttes, et samastasid kujutluse nn Tõelise Inimesega, langemata inimpotentsiaaliga. Ehkki enamik luuletajaid kasutas seda terminit järjekindlusetult, kaldusid nad kõik (oma kõige keskendunumatel ja intensiivsematel hetkedel) rõhutama, et kujutlus ehk loomejõud on autonoomne. Sellest autonoomiast tulenevate järelduste väljaarendamisega tegeleb kirjandus veel tänapäevalgi, kuid iga tähtsam kõrgromantiline luuletaja kas väidab või eeldab, et kujutlus on suuteline ühtaegu nii tajuma kui osalt loomagi tõelust ja tõde - märksa kindlamini kui ükski teine adumisviis. (lk 145)
  • Kujutluses ülendatud armastus kaldus olema kõrgromantismi valem apokalüpsise, revolutsiooni teostumise totaalse lõppvormi jaoks, mis taandati nõnda oomeniks või tõotuseks. Miski ei saa olla luulele raskem koorem ning kõrgromantism, mis oma hämmastavates ambitsioonides riskis kõigega, pidi paratamatult kaotama peaaegu sama palju, kui ta selle püüdlusega võitis. Nägemus, mis pidi saama järjepidevaks, muutus hoopiski Heade Hetkede katkendlikuks talletamiseks, mille elusust ohustas kalduvus jätta neid meelde juba enne nende möödumist. (lk 146)
  • Korduv romantism on ilmselt midagi inimloomusele põlisomast; kõik inimesed on teatud määral otsisklejad. Need, kelle otsing jõuab teispoole mõistust, teispoole ühiskondlikke ja perekondlikke piiranguid, kes, nagu Shelley, lähevad edasi, kuni nad peatatakse, ja keda eales ei peatata, seisavad niikuinii teispool esteetilist hinnangut. (lk 149-150)
  • Milline ka polnud selle inimlik hind, on sisemise otsirännaku ja prometheusliku pürgimuse kirjandus õhtumaa kunstide kõige elavam ja aukartustäratavani saavutus. (lk 150)
    • "Romantiline luule", 1997, tõlkinud Märt Väljataga, Vikerkaar 7-8/2004, lk 142-150

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel