Mine sisu juurde

William Blake

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Blake)
William Blake Thomas Phillipsi maalil (1807)

William Blake (28. november 1757 – 12. august 1827) oli inglise luuletaja, filosoof, maalikunstnik ja graafik.

Luule[muuda]

  • Kes tahab teha teisele head, tehku seda pisiasjades.
Ühist hüve nõutab lurjus, variser ja meelitaja.
  • He who would do good to another must do it in Minute Particulars.
General Good is the plea of the scoundrel, hypocrite, and flatterer.
  • "Jerusalem: The Emanation of the Giant Albion" (1804–1820), tlk Tanel Pern

"Tiiger"[muuda]

"Tiiger" ("Tyger") on Blake'i ehk tuntuim luuletus. Eesti keeles on sellest vähemalt kaheksa tõlget.


hõõgud metsas põhjatumas.
Mis surematu pilk või tuju
lõi su kardetava kuju?

  • William Blake, "Tiiger", tlk Rein Sepp, Looming 12/1957, lk 1868-1869; "Lääne-Euroopa XIV-XVII sajandi luulet", 1966, lk 20; Vikerkaar, 6/1997, lk 52


  • Tiiger, Tiiger, leekiv sööst

pimepadrikusest ööst!
Mis igivõimsas silmas, peos
vormusid sa, hirmuteos?

  • William Blake, "Tiiger", tlk Ilmar Laaban, Teataja, 25. jaanuar 1958, lk 4; Ilmar Laaban, "Oma luulet ja võõrast", 1990, lk 196; Vikerkaar 6/1997, lk 50


  • Tiiger! Tiiger! Loitma lööd

eredalt kesk laante ööd.
Mis igikäe või –silma teos
on su sümmeetria sünge seos?

  • William Blake, "Tiiger", tlk Jüri Talvet, "Maailmakirjanduse lugemik", 1993, lk 329; Vikerkaar 6/1997, lk 54

Kirjad[muuda]

  • Ma leian üha enam, et minu kujunduse stiil kuulub omaette liiki ja selles, mida teile saadan, kutsub minu kaitsevaim või ingel teid järgnema, kuhu ta juhatab; kui käituksin teisiti, ei täidaks see eesmärki, milleks üksipäini ma elan, nimelt [...] uuendamaks kreeklaste kadunud kunsti.
Kaks nädalat järjest püüdsin igal hommikul järgida teie juhiseid, kuid kui ma leidsid, et mu püüdlused olid kasutud, otsutasin ilmutada iseseisvust, millest ma tean, et see meeldib igale loojale rohkem kui võõra raja orjalik järgmimine, kuitahes imetlusväärne too rada ka poleks. Igatahes peab mu vabandus olema see: ma ei saanud teha teisiti, see oli minu jaoks võimatu!
Ma tean, et palusin teil anda mulle oma mõtted ja lubasin rajada kõik neile; selles ma ei arvestanud oma vaimuga. Nüüd leian end olevat eksinud.


  • Mul on väga kahju, et olete kaotanud sideme vaimuilmaga, eriti kui mina peaksin selle eest vastust kandma. [---] Kui olen eksinud, olen eksinud heas seltskonnas. [---] Kõik suur jääb nõrkade inimeste jaoks paratamatult arusaamatuks. See, mida saab selgitada idioodile, ei ole minu vaeva väärt.
  • Mulle meeldib lõbu, kuid liig palju lõbu on kõigist asjust jõledaim. Rõõm on parem kui lõbu ja õnn on parem kui rõõm. Ma tunnen, et inimene saab olla selles maailmas õnnelik. Ja ma tean, et see maailm on kujutluste ja nägemuste maailm. Kõike, mida ma maalin, näen ma selles maailmas, kuid mitte kõik ei näe samamoodi. Ihnuri silmis on gini palju ilusam kui päike ja rahast kulunud kotil on kaunim kuju kui marju täis viinapuuväädil. Puu, mis paneb ühe nutma rõõmupisaraid, on teiste silmis vaid roheline asi, mis seisab tee peal ees. Mõned näevad looduses üksnes naeruväärset ja vormitust ning nende järgi ma oma kunsti ei sea; mõned loodust peaaegu ei näegi. Kuid kujutlusvõimega inimese silmis on loodus puhas kujutlus. Nagu inimene on, nõnda ta näeb.
  • Olen rõõmuga leidnud, et suurele enamusele mu kaassurelikest on mu nägemused selgesti mõistetavad ning eriti hästi mõistavad neid lapsed, kes minu pilte vaadeldes on leidnud rohkem rõõmu kui ma iganes lootnuks. Ei noorus ega lapsepõlv ole rumalus ega võimetus. Mõned lapsed on rumalad ja mõned vanamehed on ka. Kuid tohutu enamus jääb kujutlusvõime või vaimse tunnetuse poolele.


Tema kohta[muuda]

  • Seal avastasin ma – ühes raamatus – sõnad, mille sina, William Blake, olid kirjutanud. Need olid vägevad sõnad ja need kõnelesid minuga.
  • It was there that I discovered—in a book—the words that you, William Blake, had written. They were powerful words, and they spoke to me.
    • Eikeegi (Nobody) filmis "Surnud mees" ("Dead Man", 1995)


  • Hiljem, hotellis, tema üüritud odavas toas, tunnistas ta, et minu nägu oli teda vapustanud. Kas ta tõesti uskus millessegi nii lapsikusse nagu armastus esimesest silmapilgust. Ja siiski oli see mingis mõttes armastus. Rääkisime oma elust, tema naisest, minu mehest, ning siis läksime üle teisele teemale ja rääkisime nelikümmend viis minutit tema tütrest... geeniusest, kümneaastasest imelapsest. Olin alandatud, tummaks löödud. Tahtsin talle näkku karjuda: Aga mina! Ära mind unusta! Kuueaastaselt kirjutas ta tütar luuletusi, keni väikesi Blake'i stiilis luuletusi. Blake'i stiilis? Jah. Kaheksa-aastaselt ta avaldas needsamad luuletused. (lk 36)

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel