Invaliid

Proosa

• Mulle tuli pähe jultunuvõitu, individualistlik romantiline mõte mingist "hüvitusest", mida peaksid saama kaassõdurid, kes ohverdasid kõik sentimentaalse oma elus Riigile; hüvitus pidanuks seisnema kõige kõrgemas ja ihaldusväärsemas: austuses. Kui austus oli küllaldaseks lohutuseks invaliidistunud sõdurile, miks ei oleks see pidanud kehtima ka iga kaassõduri suhtes, kes tunneb end seesmiselt invaliidina? Mõte oli segane ja romantiline ning sünnitas hiljem õhtul läbimõtlematu teo. (lk 20)
  • Karin Boye, "Kallokaiin", tlk Katrin Korv, 1985