Kõrgseltskond

Caroline Astor ja tema külalised New Yorgis (1902. aasta joonistus)

Kõrgseltskond on kõrgeima rikkuse ja sotsiaalse staatusega inimeste kooslus, mis eeldab teatud käitumist ja elustiili.

Proosa

• Madlike ja Liisbet ei saa aru, miks peaks proua linnapea minestusse langema, kui Alva tema ballile ilmub. Aga see tuleb sellest, et nad ei taipa midagi erinevustest tavaliste inimeste ja peenema seltskonna vahel.
  • Astrid Lindgren, "Madlike ja Jaanikingu põnn", tlk Vladimir Beekman

• Susan oli hertsogi tütar, samas kui härra Kedri oli mees, keda tunnustati ainult saabaste ja kingade hulgimüügiäris. Proua Kedri ründas seltskonnakindluse müüre, et pääseda Kõrgklassi sekka: parajasti lootis ta seda saavutada etiketialaseid raamatuid lugedes. Ta kohtles Susanit mureliku aupaklikkusega, mille tema meelest olid ära teeninud kõik inimesed, kes teadsid sünnist saati, mis on vahet servjetil ja salvrätikul.

Susan polnud kunagi varem kohanud arusaama, et ühiskonnaredelil võib kõrgemale tõusta nii-öelda punkte kogudes, eriti kuna need aadlikud, kellega tema oma isakodus kohtunud oli, ei kasutanud ei servjetti ega salvrätikut, vaid erilist suhtumist, milleks oli "viska põrandale, küll koerad ära söövad".

• Terry Pratchett, "Orikavana", tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 60

• Neiud sisenesid kõrgseltskonda kaheksateistkümneaastaselt ja kui nad esimese või teise Londoni ballihooaja jooksul ei olnud suutnud mehele minna, oli sobilik tõmbuda tagasi oma maavaldusesse ja vaadata, mida kohalikud võimalused pakuvad. Emma isa oma mugavuses ja tahtlikus tegevusetuses on kõvasti kärpinud Emma võimalusi, aga õnneks on ümbruskonnas lootustandvaid peigmehekandidaate. (lk 537–538)
  • Pilvi Rajamäe, "Järelsõna", rmt: Jane Austen, "Emma", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531–548