Kadri Aavik

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kadri Aavik, 2020.

Kadri Aavik (sündinud 10. aprillil 1980) on eesti sotsioloog, veganluse aktivist ja blogija.

Artiklid[muuda]

  • Feministlik majandus vaidlustab majandustegevuses ja selle käsitlustes peituvad maskuliinsed eeldused ja väärtused ning keskendub enamasti märkamatuks jäävatele tegevustele ja eluvaldkondadele, kus toimetavad valdavalt naised ning mis on ühiskonna toimimise seisukohast hädavajalikud, näiteks hooletöö erasfääris.
Maskuliinsetest väärtustest lähtuv majandussüsteem alahindab tunnete, inimsuhete ja empaatia mõju majandusele ning ülehindab tehnoloogia osatähtsust.
  • Vaade leiutiste ajaloole feministlikust perspektiivist võimaldab pakkuda vastuseid ka sellistele küsimustele: miks leiutati ratastega reisikohver alles pärast seda, kui esimene inimene oli Kuul käinud? miks on elektriauto laialdasem kasutuselevõtt võtnud nii palju aega?
  • Marçali argument sarnaneb standpoint'i lähenemisega feministlikus uurimuses, mille kohaselt vormib inimeste vaadet maailmale (sh nende soove, vajadusi ja kujutlusvõimet) nende sotsiaalne asend, ühtegi nn neutraalset vaatepunkti ei ole olemas. Peavool, mis esitab end ja näib sageli neutraalse ja objektiivsena, on tegelikult soolistatud, põhineb maskuliinsetel väärtustel ja maailmanägemisel, lähtudes (privilegeeritud) meeste teadmistest ja (kehalistest) argikogemustest ning ignoreerides teistest vaatepunktidest lähtuvat teadmist.
  • Standpoint'i teooria kohaselt on oluline teadmiste loomine lähtuvalt naiste ja marginaliseeritud gruppide kogemustest, kuna need toovad esile seni ühiskonnas märkamatuks jäänud teemasid ja probleeme. Privilegeeritud gruppidel, näiteks neurotüüpilistel lääne valgetel meestel, ei ole oma sotsiaalse positsiooni tõttu sellist kogemust ega sellest tulenevat episteemilist eelist. See pärsib nende kujutlusvõimet näha ühiskonda, sotsiaalseid suhteid ja lahendamist vajavaid probleeme marginaliseeritud vaatepunktidest. Seetõttu jäävad teatud probleemid, millega nad elus kokku ei puutu, neile nähtamatuks ning nende lahendamiseks ei võeta midagi ette. Kuna ühiskonnakorraldus lähtub privilegeeritud meeste väärtustest ja vajadustest, jäävadki paljude teiste gruppide huvid arvestamata. Heaks näiteks on linnaruumi ülesehitus – kui see ei oleks kujundatud lähtuvalt oma sõiduautoga liikleva mehe kogemusest, vaid hoopiski lapsevankriga ema või jalgratturi liikumisvajadusest tulenevalt, oleks see teistsugune.
  • Siinkohal võiks skeptilisemalt märkida, et kuigi töö inimestega (näiteks tervishoiu- ja hoolekandesektoris) on vananevates ja tervisekriisides vaevlevates ühiskondades järjest kaalukama tähtsusega ning seda teevad suures osas naised, ei ole veel näha sellise töö kõrgemat tasustamist. Seda ilmestab näiteks praeguses COVID-19 pandeemias esile kerkinud meditsiiniõdede ülekoormatus ja nappus, mis ei ole kaasa toonud märkimisväärset palgakõrgendust sellel ametikohal. Koroonahaigete ravimiseks kasutatavast kõrgtehnoloogilisest aparatuurist ei ole kasu, kui patsientide eest hoolitsemiseks ei jätku inimkäsi.
  • Kui raamatule midagi ette heita, siis seda, et soovides suurendada naiste osa innovatsioonis, ei sea Marçal kahtluse alla kapitalistliku majandusmudeli jätkusuutmatust ning majanduskasvu dogmat. Mitmed jätkusuutlikkuse valdkonnas töötavad soouurijad on selle arusaama vaidlustanud, tuues välja, et maskuliinsest loogikast lähtuv vaade keerulistele jätkusuutlikkuse probleemidele ei tegele nende tuumaga, vaid pakub tehnoloogilisi lahendusi (technofixes), mis toetavad kapitalistlikku majanduskasvu. Näitena võib tuua mõningad kliima­muutuse leevendamiseks pakutud bio- ja geotehnoloogilised lahendused, sealhulgas vähem metaani eritavate lehmade arendamine või peeglite paigaldamine kosmosesse, et reguleerida Maale paistva päikeseenergia kogust, selle asemel et muuta tootmissüsteeme ja tarbimisharjumusi.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel