Katerína Sakellaropoúlou

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

pooleli... Katerína Sakellaropoúlou (sündinud 30. mail 1956 Thessalonikis Kreekas) on Kreeka keskkonnaõiguse ühingu president ja jurist, varem Kreeka keskkonnaõiguse ühingu president.

Intervjuud[muuda]

  • Kreeka on alates esimesest päevast, mil Venemaa tungis Ukrainasse ja puhkes see endiselt jätkuv brutaalne sõda, mis kestab muutumatu intensiivsusega, ilma et lähivaates paistaks vaherahu väljavaadet, avaldanud toetust Ukrainale, osalenud täielikult Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonides Venemaale ja pakkunud nii humanitaarabi kui ka kaitsetoetust. Ja samuti majutanud tuhandeid põgenikke, kes olid sunnitud kodu jätma.
Sõda Ukrainas rikub brutaalselt ja julmalt igasugust arusaama õiglusest ning on vastuolus kõigi põhimõtete ja väärtustega, mille nimel oleme kõik võidelnud alates Teise maailmasõja lõpust.
  • Oleme võtnud omaks Euroopa väärtused ja nõustume nendega. Oleme alati pooldanud dialoogi ja heanaaberlikke suhteid, mis täielikult austavad rahvusvahelist õigust. Ja me mõistame [Ukrainat], sest meil on sarnane probleem – Türgi. Oleme alati olnud vägivallaga ähvardamise ja vägivalla kasutamise vastu. See sõda näib meile tuttav, sest meenutab üht teist – Türgi sissetungi Küprosele 48 aastat tagasi.
  • Mariupolis on suur kreeklaste kogukond olnud sadu aastaid. See linn on pärast pommitamist maatasa tehtud. Konsulaat seal ja saatkond Kiievis tuli pikaks ajaks sulgeda – viimane on nüüd taasavatud ja töötab täies ulatuses.
  • Kreekal on Venemaa inimestega tugevad traditsioonilised ja ajaloolised sidemed. See on ehk seotud ka meie ühise usuga. Ja see võib-olla selgitab, miks meie avalik arvamus võrreldes ülejäänud Euroopaga alguses ei distantseerinud end eriti Venemaast või ehk olid mõned inimesed Venemaa poolel.
Valitsus ja mina oleme kohe algusest peale Ukraina ründamise selgesõnaliselt hukka mõistnud. On selge, et tegu on rünnakuga: meil on ründaja ja mõistagi on ohver. Ukraina on rünnaku all – see on selge. Pärast sõjakoledusi ja kõike seda, mida oleme näinud toimuvat Butšas ja seda, mis on juhtunud kreeka kogukonnaga Mariupolis ja mujal, usun nüüd, et Kreeka avalikus arvamuses on toimunud nihe.
  • Mõistagi on Venemaa kodanikud teretulnud, aga kui [[turism9] kannatab meie otsuste tagajärjel, siis olgu nii – meil pole midagi inimeste vastu, aga jääme kindlaks ja pühendunuks põhimõtetele, mille oleme heaks kiitnud ja mida järgime. Majanduslik kasu on üks asi, aga me eelistame liikuda edasi fundamentaalsetele põhimõtetele toetudes.
  • 2020. aastal oli ka põgenike- ja rändekriis. Türgi kasutas seda tööriistana, instrumentaliseeris kogu kriisi – see ei kuulu päris heanaaberlike suhte juurde. Ja nagu te ütlesite, on olnud pidevad õhupiiririkkumised ja ülelennud. Nii et on mitmeid rikkumisi ja Türgi tegevus on seadusvastane.
  • Kahjuks on Türgil ilmselt revisionistlikud eesmärgid. Ja mis puutub eesmärkidesse, on nähtavasti neil palju ühist Venemaaga.
  • Kreeka on stabiilsuse tugisammas, on alati olnud. Olles ELi liige ja NATO liitlane, oleme aktiivsed mõlema organisatsiooni tegevuses, jõustame ühiseid otsuseid, austame alati rahvusvahelist õigust ja alati oma liitlasi. Nii et ootame samasugust austust nende poolt. See on kahesuunaline.
Aga kui juhtub, et mõni liitlane paneb toime rikkumise või Türgi tegutseb meie vastu, siis ootame toetust, mida liitlased meie arvates meile võlgnevad, sest Kreeka on alati olnud seaduse õigel poolel, ajaloo õigel poolel.