Kestus
Ilme
Kestus on millegi pikkus ajas, jupp mõõdetavat aega. Samas muidugi ei suuda me hetki eristada ega ajavahemiku pikkust mõõta ilma aja sees olevata, nii et lõppkokuvõttes kestab iga asi täpselt nii kaua, kui ta kestab.
Proosa
[muuda]- 4. Igasugust valu on kerge trotsida, sest seal, kus valu on tugev, on selle kestus lühike, seal, kus kehaline valu kestab, on see nõrk.
- Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
- 5. Meie kirgede kestus ei olene meist rohkem kui me elu kestus.
- François de La Rochefoucauld, "Maksiimid", tlk Aleksander Aspel, rmt "Valik prantsuse esseid", 1938
- Ühe korraliku türannia keskmine kestus on aastakümme või poolteist, kõige rohkem kaks aastakümmet. Kui türannia kestab kauem, muutub olukord igal juhul kohutavaks. Võib tekkida suurushullustus, mis väljendub sõja või siseterrori vallandamises, või mõlemas korraga. (lk 1373-1376)
- Jossif Brodski, "Türanniast". Tõlkinud Barbi Pilvre. Looming 10/1988
- Nad olid arutanud pikalt, kui kaua Gweni kohtumine karuga võis kesta. Harry oli olnud kindel, et mitte nii kaua, kui Gwen arvas: hetk grisli seltsis tundus nagunii igavikuna. Harry oli kuulnud tema verdtarretavat karjatust, nad kõik olid seda kuulnud ja mäest üles ja puude vahelt läbi tormanud, kuid Gwen polnud neid kuulnud. Esiteks jäid nad temast allatuule. Gwen mäletas üksnes karu hingamist, nohisemist, märga nohinat, eluka vastikut haisu ning väikesi, jäise pilguga silmi. Karu puudutas koonuga tema jalga, "nagu õpetaja koridoris käega poissi õlale koputab," seletas Gwen. Selgituseks oli ta Harryle tasakesi õlale koputanud ning pannud tal judinad üle selja jooksma. Jääd pärast tunde, noor mees. (lk 238)
- Muidugi märkasid nad tuult. Eelmise öö tuuletus tundus nüüd pelgalt pettekujutlusena. Kui kaua oli täielik tuulevaikus kestnud? Kas mõned tunnid? Küllalt kaua, et Ralphi üksi ja liiga kaugele järvele minema meelitada. Nüüd teadsid nad, et tuulevaikuse ainsaks põhjuseks oli tuule pöördumine. Vaikus on petlik, sest päris vaikne pole kunagi. Vaikus on aeg enne muutust. (lk 250)
- Elizabeth Hay, "Hilised õhtud eetris", tlk Urve Hanko, 2009