Kirstin Karis
Kirstin Karis (sündinud 7. aprillil 1991 Tartus) on Eesti õpetaja.
Intervjuud
[muuda]- [Õpetajatöö algusest:] Esimene aasta polnud kerge. Ettevalmistus tundideks oli meeletu. Kui tahad, et oleks huvitav ja õpilased tuleksid su tundi rõõmsalt, pead vaeva nägema. Enam ei toimi see, et pead ainult loengut, tuleb välja mõelda vaheldusrikast tegevust.
- Kuid õpilastega suhelda pole keeruline olnud. Ise ka ei tea, kuidas, aga saavutasin kohe distsipliini. Kui tekitad õpilastes huvi aine vastu, siis ei peagi distsipliiniga vaeva nägema. Õpetan gümnaasiumiastmes, kus on suured inimesed. Tore on tunnis olla.
- Olen nõudlik, aga mitte kuri. Teatud asjade suhtes isegi väga nõudlik, nagu näiteks tähtajad. Elus tuleb palju tähtaegu ette, ei saa kõike viimasele hetkele lükata. Tahan, et õpilased saaksid koolist oskuse oma aega planeerida. Kool on ju õppimise koht. Siin ei õpita mitte ainult ainet, vaid üldse oskusi tulevaseks eluks.
- [Ingliskeelsest õppest International Baccalaureate-programmis:] Alguses oli päris raske. Bioloogia terminoloogia on keeruline ja täpne, istusin õhtuti YouTube'is ja uurisin ka seda, kuidas mõnda keerulist sõna hääldatakse. Oli raske, aga ma ei võtnud seda kui raskust, vaid kui väljakutset. Ma ei proovinud kordagi tunnis midagi eesti keeles öelda – muidu ei saagi selgeks. Õpilased on väga toetavad. Kui mul ei tule mõni sõna meelde, siis kohe hõikavad.
- Internetis on nii palju huvitavat, ka praktilisi töid tunniks. Ma pole õpetaja, kes ütleks tunni algul, et võtke õpikud lahti ja lugege. Pigem lasen õpilastel kodus materjali läbi lugeda, et nad natuke saaksid aimu. Oma õppematerjale koostades tuginen õpikule, aga võtan siit-sealt juurde ja teen oma miksi. Eestikeelseid häid bioloogiamaterjale gümnaasiumile ju polegi.
- [Praktilistest töödest:] Paneme kummikindad kätte ja uurime, kuidas veri südames voolab. Õpilased on elevil, tahavad rõõmuga teha. Loodusõpetus ongi õpilastele meeldima hakanud. Osa ütleb küll algul, et neile bioloogia ei meeldi, aga läheb veidi aega mööda ja nad leiavad, et see on toredam, kui nad arvasid.
- Ma ei tea õpetajana kõike, arutleme ja otsime keerulistele küsimustele vastuseid, õpime koos.
- Tegelikkust näed ikkagi alles klassi ees. Võid ju õppida igasuguseid meetmeid, mida mingis olukorras rakendada, aga klassi ees on teistmoodi. Meie saime alles viimase aasta kevadel klassi ette. Tundsingi õppides puudust, et ei saa õpilaste ees piisavalt olla. Harjutasime küll kursusekaaslastega, aga see pole see. Nüüd on ülikoolis pidev pedagoogiline praktika, süsteem on veidi parem.
- [Mentorisüsteemist:] On hea, kui keegi oskab noort õpetajat suunata ja aidata probleemide korral – et teaksid kas või seda, mis ajaks tuleb dokumente ära saata.
- Kirstin Karis, intervjuu: Sirje Pärismaa, "Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult", Õpetajate Leht, 15.11.2019
Tema kohta
[muuda]- Ma ei oska öelda, kui hästi on mul see õnnestunud, kuid olen püüdnud lapsi suunata viisil, et otseselt ei ütle, mida nad peaksid tegema või õppima. Nii valis ka Kirstin arengubioloogia pigem oma sisetundest lähtuvalt kui selle järgi, et mina olin ülikoolis arengubioloogia professor. Ilmselt on tänapäeva noortele omane, et kui kõik keharakud ütlevad, et miski pole päris see, on neil julgust suunda muuta. Tore, et selle ühise arengubioloogia etapi tulemusena on meil ühisartikkel rahvusvahelises ajakirjas, kuigi koos pole me laboris töötanud – olin sel ajal juba rektor.
- Muidugi selgitasin Kirstinile õpetajaameti raskusi, näitasin noorte õpetajate artikleid nii Õpetajate Lehes kui mujal, rääkisin, et paljud loobuvad õpetajaametist juba esimesel aastal jne. Kõik ikka selleks, et ta oleks oma valikus veendunud. Õnneks kõik see tema otsust ei mõjutanud ning paistab, et Kirstin on oma valikuga rahul. Tundub, et ka tema õpilased on sama meelt.
- Alar Karis, intervjuu: Sirje Pärismaa, "Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult", Õpetajate Leht, 15.11.2019