Majavaim
Proosa
[muuda]- Magamistoas, valmistudes pikaks unetuks ööks, näen, et voodi kohal seinal miski liigub, vahetades välkkiirelt asendit. See on salamander, kes nüüd näib justkui seinale kleebituna nagu aplikatsioon mõnel idamaisel lipul. Ta jääb terveks ööks liikumatuks - heatahtlik majavaim.
- Mulle meenub teine majavaim.
- Eestis laulis öösiti pliidi taga kilk ja tema siristamine lõi hubase meeleolu. Putukat polnud kunagi näha ja ta jäi ettekujutuslikuks olevuseks: kilk, majavaim. "Kilk laulab," öeldi, ja imelik oli see, et kunagi ei võinud kindel olla, mis suunast hääl tuli. (lk 18)
- Käbi Laretei, "Peotäis mulda, lapike maad". Tõlkinud Anu Saluäär, 2010
Luule
[muuda]Andke aega, siis on hää,
kui ei ole kiire.
Mis see on, mis südames
võtab selgeid piire?
Kõik, mis tuleb, kaotab siis
takistavad tabad,
kui me saame olema
tabamatult vabad.
Ihu sisse hing on tulnud,
hinge taga aga vaim.
Anna aega üksi olla, Majavaim
ja ajavaim.
- Juhan Viiding, "* Mida teame üksindusest". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 331