Mine sisu juurde

Mandoliin

Allikas: Vikitsitaadid
Bertha Müller (1848–1925), "Emilia Flöge mängib mandoliini"

Luule[muuda]

See hääl, mis kõmab haua sügavusest
su poole, naine kõrk,
on sinu ette minu igavusest
hääl tõusev, võlts ja mõrk.

Sa ava hing ja ava kõrv ning kuule:
siin minu mandoliin.
On sulle, sulle valmistet mu luule,
need mõrkjad sõnad siin.


näe saatan juba istub katusel
ja näpib suitsukeelte mandoliini
ning plärtsti sülgab sarviline sell
siit alla vastu musta limusiini

on eemal udus kirikud
neid katab hirmuhigi
g jah kurat mängib tirilirikut
kuid kirikud ei lase teda ligi

  • Andres Ehin, "Keskaegne linn" kogus "Uks lagendikul" (LR 1/1971), lk 47


MUSTMULLAKUBERMANGUS MANDUB
MÕTLIK MANDOLIIN
HIMAALAJAS LÖÖB KARUTANTSU KÄBEJALGNE KRIšNA
FIRENZE VANGLAS HINGE HEIDAB
VIIMNE ARLEKIIN
JA PEAGI FUJI MÄEL LÖÖB ÕIDE
VARAJANE VIŠNJA

  • Ilmar Trull, "Aruanne südametunnistusele" kogus "Millest mõtled, seljaaju?" (1984), lk 14-15


SURM TULEB,
kaenla all mandoliin,
ja maskvalge naeratus näol.
Teetolmus tõttab, varsti on siin,
ju kukuvad keskpäevakäod.


Mu kõrvalkambris mängib
kaks tooni madalam pianiino,
saagaks viiul katkend keelil
ning sekka tasa tiniseb
liimist lahti läinud mandoliin —
oo kakofoonia, mis tube
kui äng hinge, tina kuule täidab,
maapõuest otsa on saamas hõbe.

  • Liivia Viitol, "Ajast väljas" kogus "Ebavere mäel" (2018), lk 6


värdjas väreles mandoliin
mu kõleda lae all
korjasin põrandalt kätega liiva
ja puistasin mandalaks
muster sai kena
ja muusika sõi mind
seestpoolt
kui ussid kui vaglad
/---/
antikristus tuleb ja ta ei anna
teile andeks
kui tema nimel kaks või kolm
koguneb
ongi ta kohal
ta valitseb juba selle maailma üle
mandoliinidel mängitakse queeni
paremaid palasid tos pikas öös

Kirjandus[muuda]