Marge Pärnits
Marge Pärnits (sündinud 16. detsembril 1976 Tartus) on eesti muuseumispetsialist, kultuurikorraldaja, kunstnik, luuletaja ja lastekirjanik.
"Sinine värv on otsas"
[muuda]Tsitaadid väljaandest: Marge Pärnits, "Sinine värv on otsas", 2019.
kas tead
et ma hoian alles
iga viimse kui kingipaela
hoian alles südames
ja üks on
selles väikeses punasekirjus karbis ka
kas tead
et ma mäletan iga viimast kui õit
ja seda suurt kimpu
milles olid astrid
seda mäletan ka
- "*kas tead...", lk 13
kas sa tuled minuga veel mõnikord välja
kuigi mulle meeldivad
sellised imelikud asjad
nagu räämas seinad
ja kooruv värv
ja lompides hüppamine
ja et ma kaotan alailma kindaid
aga võtmed on enamasti alles
vaata
vaata milline päev
- "*vaata...", lk 14
kui sa ei julge
siis sa lihtsalt ei kuule
seda et keegi täna
juba hoiab su kätt
pungad praksuvad
küllap ootavad vihma
kibuvitstes on tallel
su tere ja hüvastijätt
- "*kui sa ei proovi...", lk 15
nägin unes
et olin ühes nimetus saksa väikelinnas
ja pidin kellelegi andma kaks patja
aga ei saanud
sest enne voodit oli suur
betoonist bassein
tühi
ja sellest ei saanud ei üle ega mööda
patju visata ka ei saanud
kartsin et kukuvad basseini
ja jäävadki sinna
- "*nägin unes...", lk 17
ärgates lugesin
unenäokirja
nii nagu loetakse
päevi kuu lõpuni
viimaseid marju kausis
viimaseid õisi enne sügist
nii nagu loetakse
suudlusi
peost
- "*ma ei kuulnud öösel kõige ilusama unenäo tulekut...", lk 18
ahh
kurbuse kare kampsun
mmm
meeleheite mohäär
mõtlen sirgelt
päev aga käändub
oli see mida nägin
mõtete serv
või siis äär
- "*kurbuse kare kampsun...", lk 20
milleks ma maailma tulin
kas mitte
jälgima jõge
seisma pahkluudeni liivas
avama suletud väravaid
peitma kingitusi kõige alumistesse sahtlitesse
- "*milleks ma maailma tulin ...", lk 21
kui ma kannaksin üleni heledat
ma tõuseks juba varahommikul
ja istuks ekstra sisse mõned kortsud
sellised juhuslikud
ja teeksin sabasse sõlme
lihtsalt et meeles pidada
ära ole nii neetult korralik
maailmas
on nii palju värve
- "*kui ma kannaksin üleni valget...", lk 22
ära keela mul kurvastada
pärast seda
kui ma olen olnud järv
olen ma päike
- "*ära keela mul kurvastada...", lk 27
õhtu käes
aeg juua magusat teed
hämaras kuulan
õunte langemisvalu
...
august
mu meeletu-keeletu
mähi mind tekki
ulata lusikas
palun
maitse
veel jagub valgust
veel on vaikusel mekki
- "*õhtu käes...", lk 32
ole mu laulu sees viis
helita rõhuta rütmita
ole mu sidesõnad
kui ja võibolla ja siis
ole mu käte soojus
ole mu keelel magus ja mõru
- "*ole mu...", lk 53
kurat küll kas ei saa
tõesti
kas nüüd oleme nii kohutavalt vanad
et peas taob ainult
PANGE VAIKSEMAKS
ma ei kuule midagi
ja taevas olgu ise tänatud
et keegi veel
suudab öelda
mitte mingil juhul
see on rock'n'roll
- "*ole mu...", lk 57
luba ma olen sul koormaks
kerge seljakott
vastutuules
triipus põsega õun
tugeva varrega
kinnitet puule
luba ma olen su raskus
mõtete sisu
ja päevade täide
vürts sinu supi sees
pipar su võileival
mõistatus
üllatus
vastuväide
- "*luba ma olen sul koormaks...", lk 65
lõunaks tegin pisarasoolaga kartuleid
mitte et olnuks südamel
midagi murdvat ja kurba
tegin pisarasoolaga praadi ja salatit
käega nühkisin silmi
noaga hakkisin
siravat
säravat
sibulakulda
- "*lõunaks tegin pisarasoolaga kartuleid...", lk 66
