Mary Midgley

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mary Midgley.JPG

Mary Beatrice Midgley (13. september 1919 – 10. oktoober 2018) oli briti filosoof, kes pühendas palju tähelepanu loomade õigustele.

Proosa[muuda]

  • Loomade kalgi ekspluateerimise jätkuv kasv leiab aset ajal, mil meie reaktsioon nii üksikute loomindiviidide kui looduse suhtes tervikuna muutub üha tundlikumaks ja aktiivsemaks. Niisiis eksisteerib nüüd palju suurem lõhe kui üheski varasemas kultuuristaadiumis selle viisi vahel, kuidas enamik meist lubaks kohelda konkreetset looma teda enda ees nähes, ja selle viisi vahel, kuidas me laseme kohelda hiigelsuuri loomade hulki meie silma alt eemal.
  • Selles kontrastis on ju midagi ilmselgelt kummalist: ühelt poolt murelik ja vastutustundlik hoolitsus, mida sageli näitame üles oma lemmikloomade suhtes, ja teiselt poolt meie suhtumine teistesse vägagi samasugustesse loomadesse – näiteks sigadesse, kes on umbes niisama seltsivad, ettevõtlikud ja intelligentsed kui koerad ja kassid.
  • Üldiselt on meie praegune kõlblus oma olemuselt humaanne – see tähendab, et ta võtab kannatusi ja kannatuste põhjustamist väga tõsiselt. Ta ei heida – nagu on teinud mõned varasemad kõlblused – valu ja viletsust lihtsalt kõrvale kui pisiasju või siis kui moraalselt kasulikke proovilepanekuid, maise elu paratamatut ja isegi väärtuslikku koostisosa. Ja niisiis: kas on sellel äärmiselt intellektuaalsel ja moraalselt teadlikul ühiskonnal olemas päris rahuldavat seletust sellele, miks kohtleb ta eri sorti loomi erinevalt?
  • Sellel, mida võiks nimetada "eksklusiivhumanismiks" – usul, et ainult inimolendid on olulised – on sügavad juured meie kultuuritraditsioonis ja ta on seotud paljude asjadega, mida selles traditsioonis on kõrgelt väärtustatud. Kõnealune usk oli algusest peale olemas kristluses, mis nägi küllaltki palju vaeva, et pisendada varasemaid juudi ideid ühtsusest ülejäänud loodusega. Protestantism viis selle pisendamisprotsessi veel kaugemale, puhastades areeni draama jaoks, mille osalisteks on ainult inimene ja Jumal. Ent veelgi kaugemale arendas seda valgustus – kogu 17. ja 18. sajandi mõtlemisskeem, mis seadis kõlbluse keskmesse lugupidamise Mõistuse vastu, mida peeti ainuüksi inimesele omaseks võimeks. Nagu korduvalt selgeks tehti, ei pruukinud seda laadi Mõistust tingimata olla isegi mitte naisel, veel vähem siis loomal. Isegi Jumal taandus nüüd areenilt ja sinna jäi ainult Lääne inimene, imetlema oma intellekti hiilgavas üksinduses.
  • Füüsikalise poole pealt hakkavad säärased asjad nagu metsade hävitamine ja merede saastamine nõudma enesele isegi nende tähelepanu, kes on kõige kaitstumad. Mitte ükski inimene, kes tõsiselt jälgib, mis maailmas toimub, ei saa enam pidada inimtehnoloogiat kõikvõimsaks, ehkki mõned majandusteadlased teevad endiselt vapralt katset ses suhtes möödanikus elada.
  • Eskimod söövad hülgeid just niisamuti nagu hülged söövad kala, ning tapavad jääkarusid just niisamuti nagu karud võivad tappa neid – sest et see on nende ainus viis ellu jääda. Ning selles võrdsete võitluses võime küll toetada omasuguseid. Kuid kas me peame laiendama seda toetust ka soojade rõivastega kaetud jõukatele inimestele, kellel lihtsalt tuleb tuju kanda hülgenahast mantlit või omada esikus täistopitud karu?
  • Tegelikult on enamikul ühiskondadest kombeks lasta suurel osal oma ressurssidest raisku minna ja kasutada osa neist asjade tarvis, mis on otseselt kahjulikud.
  • Enamikku sellest toidust, mis praegu söödetakse loomadele, et toota liha, võiksid inimesed ka otse süüa, ja kui nii tehtaks, toidaks see ära määratult suurema hulga inimesi kui praegu, mil ta kaudset teed liikudes toidab ära ainult mõned.
  • Uus ökoloogiline lähenemisviis on järk-järgult hakanud meie tõrksatesse linlasepeadesse taguma tõde, et alati huvid ei võistle omavahel. Adam Smith ei saanud asjale pihta. Loomade huvid, või ka inimeste huvid, ei konkureeri üldiselt metsade või jõgede huvidega, vaid on neist sõltuvad. Loomad vajavad elukeskkonda ja elukeskkond vajab loomi. Isegi see kõige ebamugavam ja pealetükkivani eluvorm, Homo sapiens ise, on osa ökosüsteemist ega saa temata läbi. Projekt, kus inimene järgib ainuüksi omaenda huvisid, võisteldes ülejäänud loodusega, on läbi proovitud ja on läbi kukkunud.
    • "Inimlikum suhtumine loomadesse tulekul?" - "Towards a more humane view of the beasts?" Rmt-s: "The Environment in Question: Ethics and Global Issues". Ed. by D. E. Cooper and J. A. Palmer. New York, London: Routledge, 1992. Lk 28-36. Tõlkinud Tiiu Hallap, ilmunud Vikerkaar, arhiiv, oktoober 2018, tõlge ilmus esmakordselt Vikerkaares 1996, nr 1–2

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel