Mihklipäev
Ilme
Proosa
[muuda]- Kui Jürit peeti kevadiste põllutööde alustajaks, siis Mihkel pidi sügisel põllutööd lõpetama. See päev oli tähtis päev põllumehe elus. See oli põllutööde lõpetamise püha ja päeva peeti viimaseks suvepäevaks, põllumehe tagasivaate päevaks suve jooksul tehtud töödele ja saavutustele. Mihkel alles ütles, mis põllumees suve jooksul oli teinud. Noored jooksid külas rinqi, laulsid ja mängisid ning sõbrad ja tuttavad käisid üksteise juures külas. (lk 211)
- Kui veel lugeda ei osatud ja rahval veel tähtraamatuid ei olnud, lähtuti mihklipäevast kui tähtpäevade pidepunktist ja arvati aega mihklipäevast jüripäevani ja sealt edasi nädalate viisi. (lk 212)
- Mihklipäeval vabastati jüripäeval palgatud suilised talutööst ja mõistlik peremees korraldas neile lõbusa peo. Joodi mihkliliiku ja suilistele maksti nende palk välja. "Jüri sidus orja kinni, Mihkel päästis lahti," ütles vanasõna. Aastasulased jäid aga peremeest edasi orjama, kuid pidutsesid koos lahkuvate suiliste ja kogu pererahvaga. (lk 212)
- Mihklipäeva üheks tähtsamaks sündmuseks oli veel mihklilaat, mil laadakaupmehed talus ööbisid ja varahommikul laadaplatsile ruttasid. Meil oli siis igasugust rahvast: juute, tatarlasi, venelasi, harjuskeid oma pampudega, linakaupmehi, hobuseparisnikke, lihaloomade ülesostjaid ja teisi. Laadalkäimine pakkus suurt huvi ja vaheldust külaelu üksluisuses. Laadapäev oli otse pidupäev, elamusterohke oma kirevuses leierkastimuusika, pildipoodide, tsirkuse ja klounidega, kompvekkide, laadasaiade ja magusate kaunadega ning suupilliga, kui aga poisikesel selleks kõigeks raha jätkus. (lk 213)
- Mihklipäeval tehti ka ennustusi järgmiseks aastaks. Kui mets oli mihklipäeva ajal juba kollane, pidi suvivili järgmisel aastal valmima õigel ajal ja andma hea lõikuse. Olid puude lehed mihklipäeva aegu veel rohelised, pidi tulema pehme talv, aga põllud pidid kevadel halla all kannatama. Kui puude lehed olid aga mihklipäeva ajal juba varisenud, tähendas see eesolevaks aastaks varajast kevadet, maarjapäevaks pidi lumi olema läinud ning heinamaal ja karjamaal kasvama juba noor rohi. Kust kandist mihklipäeval tuul puhub, sealt puhub ta terve talve. On mihklipäeval maa valge, on jõulud mustad. Kui mihklipäeval müristab, tuleb soe ja pikk sügis. On Linnutee mihkliööl hästi hele ja sirav, tuleb sügava lumega talv. Mihklipäeva ilus ilm toob külma talve, sajune ilm — pehme talve oma sulailmadega. Nii ennustati. (lk 213)
- Karu läheb mihklipäeval pessa ja jääb sinna talveunne, küünlapäeval (2. veebruaril) pöörab teist külge ja maarjapäeval (25. märtsil) tuleb enne päikesetõusu pesast välja. (lk 213)
- Kui suitsupääsuke on mihklipäeval veel siin ja põldlõoke lõõritab, tuleb pikk ja soe sügis, on need linnud läinud, läheb varsti külmale ning saame varajase sügise. Kapsapea üritab mihklipäeva öösel peenral veel tublisti kasvada ja rebib tema ümber seotud villase lõnga katki. Kartul on aga mihklipäevaks võetud ja üldse kõik põllutööd lõpule viidud. Põllud jäävad nüüd talvepuhkusele. (lk 213)
- Kustas Põldmaa, "Nurmelt ja niidult", 1976
Vanasõnad
[muuda]- Igal oinal oma mihklipäev.
- Eesti vanasõna