Mine sisu juurde

Monica Sok

Allikas: Vikitsitaadid

Monica Sok (sündinud 1980 Lancasteris Pennsylvania osariigis USAs) on kambodža päritolu USA luuletaja.


Luule

[muuda]

Kui temast saab munk, ütleb ta, ei ole ma enam tema tütar.
Siis oleme teineteisele inimesed. Võõrad.
Aga mis siis, kui mul on lapsed? Nemad ei olegi sinu lapselapsed?
Ta peatub, mõtleb, siis haarab roolist ja jätkab sõitu.
Ma ei külasta teda küllalt tihti ja kui tulengi, ei tee ma talle süüa.
Kujutle tema mungapõlve. Ma peaksin austama teda rohkem
võõrana. Tema pead pöetakse iga kolme nädala takka.
Keegi ei tohi munga pead puutuda. Aga mina olen ainuke,
kes mu isa meelekohti masseerib, kui ta voodisse läheb.
Kui ma enam tema tütar ei ole, mis ohvriandi on mul talle pakkuda?


Keegi ei tea, kuidas need niinimetatud revolutsionäärid,
kes tahtsid nii väga nullaastat,
sääskedeks muutusid. Ma pean silmas, sääsed, eks ole?
Sest et mitte liblikad ega ööliblikad ei veereta end
massihaudades - igaüks teab, et ööliblikad on lapsed,
kes ei elanud kauem kui viieseks. Minu teooria on, et need jubedikud
imesid oma ohvrite verd, unustamaks,
milliseid piinu nad põhjustasid, oma paljaste kätega
või muud sorti kätega, hambulistega.
Ma ei püüa sind hirmutada. Lihtsalt ütlen sulle, et
kui sa oma käsi niimoodi kratsid, tuleb suur vorp
nagu lööve, mille kadumine võtab kuid (või sa unustad selle ära)
ja sääsed tulevad endiselt sinu järele.
Sa kuulsid seda minu käest. Ära kratsi nende päris nimesid.
Hambapasta selle mügara peal ei rahusta sind,
mitte selle peal. Ma ütlen sulle midagi isiklikku: iga kord,
kui kuulen nende päris nimesid, kratsin ma oma nahka. Kratsin ka
omaenda nime. Sääsed. Nimeta neid sääskedeks. Nagu tüütus.
Ainult seda. Ma tean, ma tean... sellest on juba aastaid. Minevik
peaks praeguseks olema minevik, aga mitte selline.
Sa pead ennast kaitsma, sest selline jätkab üha edasi,
nagu tolle sääse lont sinu säärel jätkab imemist.
Sa ei näinud seda, ega ju? Nüüd ütlen ma sulle: ära liiguta.
Laks.