Mine sisu juurde

Monoteism

Allikas: Vikitsitaadid
Vaarao Ehnaton ja tema naine Nefertiti päikesejumal Atonit kummardamas.

Monoteism ehk ainujumalakultus on religioon või usund, kus piirdutakse napilt üheainsa jumalaga, vastandina polüteistlikele usunditele, kus jumalaid on ohtralt või koguni piiramatus koguses. Tõenäoliselt esimene monoteismi juhtum ajaloos oli Vana-Egiptuse vaarao Ehnatoni kehtestatud päikesejumal Atoni eksklusiivne kultus, mis pärast tema surma küll püsima ei jäänud.

  • Vaid monoteistlikud religioonid loovad vaatemängu, mis koosneb ususõdadest, usulistest tagakiusamisest, ketserite tribunalidest, iidolite purustamisest ja jumalapiltide hävitamisest, India templite ja 3000 aastat päikest vaadanud Egiptuse kolosside rüüstamisest - pelgalt sellepärast, et üks armukade jumal on öelnud: "Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti."
  • Monoteism hõlmab tänapäeva meeltes nii suure ala, et on vaevalt võimalik moodustada õiglast hinnangut teoloogilise filosoofia varasemate faaside kohta.
  • See, mille Constantinus tõi Bütsantsi, ei kujutanud endast enam klassikalist kultuuri, see oli ainujumala ideele tuginev uue aja kultuur, mis võrdsustas polüteismi - so iseenda mineviku ja selle seaduste vaimu - ebajumalakummardamisega. See oli juba progress. (lk 131)
  • Kui võib endale ette kujutada eelarvamustevaba inimest, siis juba üksnes enesesäilitamise instinktist lähtudes peaks polüteism olema talle monoteismist tunduvalt sümpaatsem. (lk 132)
    • Jossif Brodski. "Reis Istanbuli". Tõlkinud Piret Lotman. Rmt: Koguja rõõm. Vagabund 1996, lk 113-164
  • Monoteism paistab teistele mõistustele tühjusena.

Allikata

[muuda]
  • Monoteism on religiooni miinimum. See on sedavõrd väike annus, et seda ei saa rohkem vähendada.
  • Monoteism on oma olemuselt ja loomuselt meie kalliks peetud vabaduse suurim vaenlane.

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel