Närveerimine

Närveerimine ehk närvitsemine ehk pabistamine ehk pabin on ärevuse läbielamine konkreetse ajendi või olukorra mõjul.

Proosa

Mitte üksnes esietendusel, vaid igal harilikul õhtul sünnib lausa ime, et tükki üldse mängitakse, ja kui teda juba mängitakse, et ta siis ka lõpuni mängitakse. Näitemäng ei sünni mingi plaani täitmise tulemusena, vaid loendamatute ja ootamatute takistuste lakkamatu ületamise teel. Iga riidetükk dekoratsioonis ja iga närv näitemängu mängivas inimeses võib iga hetk rebeneda; tavaliselt siiski ei rebene, kuid sellest hoolimata on õhkkond närviline; see lihtsalt ei saagi teistsugune olla.
- Karel Čapek, "Kuidas sünnib näitemäng", tlk Lembit Remmelgas, LR 45/46 1981, lk 6

Esietendused on harilikult üks igavene piin, mida ma vaevalt talun. Nendel käimiseks on ainult kaks põhjust. Üks on, ütleksin, õilis põhjus: vaesed näitlejad peavad selle üle elama, ja kui asi läheb untsu, oleks ebaaus, kui autorit pole kohal, et nendega seda koormat jagada. Niisugusest hingepiinast sain mõningat aimu "Alibi" esietendusel. Näidendis on ette nähtud, et ülemteener ja arst taovad lukustatud kabinetiukse taga ja siis, üha suurenevas ärevuses, löövad ukse maha. Esietendusel polnud tarviski ust maha lüüa — see avanes vastutulelikult enne, kui keegi seda rusikaga puudutadagi jõudis, ja vaatajaskonnale avanes pilt, kuidas laip ennast parajasti õigesse asendisse seadis. Sestsaadik närvitsen alati lukustatud uste pärast, tulede pärast, mis ei kustu, kui nad tingimata peavad kustuma, ja tulede pärast, mis ei sütti, kui nad tingimata peavad süttima. See on tõeline hingepiin, mida teater tekitab.
- Agatha Christie, "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996, lk 578

"Ega julget meest ei löö keegi. Loom lööb seda, kes teda kardab," õpetas Reedik. "Koeraga on ju ka nii. Kui kardad, siis ta just hammustab. Ja õpetaja on samasugune. Kui sa ei ole õppinud ja pabistad, siis ta just küsib. Aga õpid kõik ära, — palun, ole lahke, vehi käega, hüppa lakke, — õps nagu ei näekski. Sa ei käi veel koolis?" päris Reedik.

"Ei. Aga meile lasteaias õpetati seda värki. Tähti ja numbreid ja nii. Ma loen juba ammu."

Seepeale tõstis lehm nina üles, sirutas kaela välja ja tegi niisugust häält nagu jäme pasun: "Ammuuu!"

See oli väga mõnus madal ümin.

Mare Müürsepp, "Lehmaga mere ääres", 1987, lk 22

Sõnumitooja, kes oli nooremleitnant ja parajasti väga pabinas, ei suutnud leida õigeid sõnu, seletamaks, et "relvastamata tsiviilisik" võib halvemal juhul tähendada ka sajakilost tapamajatöötajat, kellel on ühes käes lihakonks ja teises tükeldamisnuga.
- Terry Pratchett, "Öövahtkond", tlk Allan Eichenbaum, 2008, lk 304

Võmm peab olema alati valmis õppima ning Vimes oligi isand Vetinarilt õppinud, et kunagi ei maksa reageerida märkusele või olukorrale enne, kui sa oled otsustanud, mida täpselt teha. Sellisel käitumisel on kaks ahvatlevat plussi: sa ei ütle ega tee midagi valesti, samal ajal aga ajad teised ülimalt pabinasse. (lk 97)
Ja muidugi mängisid asja juures oma rolli trollinarkootikumid. Nende olemasolu ajas Flutteri nii pabinasse, et ta mõtles välja uusi jumalaid, kelle nimel vanduda, et tema ei teadnud asjast midagi. (lk 203)
Kui nad tagasi Pseudopolise Hoovi vahtkonnamajja jõudsid, kutsus Porgand Lõbusa enda juurde. "Ma tahaksin, et sa läheksid selle tubakapoodniku juurde, kes Colonile sigari andis. Küsi talt, kust tema tubakas tuleb. Me teame, et palju liigub salakaupa, niisiis on ta pabinas. Võib-olla oleks arukas võtta kaasa mõni vahtkondlane, kes juba oma juuresolekuga ta veel rohkem pabinasse ajaks. Tsipa Segane Arthur on puhkuselt tagasi."

Lõbus muigas laialt. "Selliselt juhul just tema ma võtangi. Tema ajab kõik pabinasse." (lk 218-219)

Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, 2012

Ema Nora pabistas salamisi, sest oma laste silme all valjusti pabistada oleks täielik autoriteedi mahamängimine.
- Undinė Radzevičiūtė "Kalad ja draakonid", tlk Tiiu Sandrak, Tallinn: Varrak, 2017, lk 288

Fran tundis, et ta väriseb. Kitsukesest kabiinist väljumise järel oli tal äkki külm hakanud, kuid ta teadis, et see on ühtlasi ka hirmu järelmõju. Lisaks närveerimine eesseisva kohtumise pärast Perezi sugulaste ja sõpradega. See koht, Fairi saar, kuulus Perezi olemusse. Siin oli ta üles kasvanud ja tema perekond oli siin elanud paljude põlvkondade jooksul. Mida nad temast arvavad?

Ta mõtles, et sellest tuleb üks vilets tööintervjuu, sest selle asemel et saabuda rahulikult, ennast valitsedes, valmis alati naeratama — tavaliselt suutis ta ära võluda enam-vähem kõik, keda tundis —, jääb temasse nüüd lennureisi hirm ja see muudab ta võdisevaks, kokutavaks hädapätakaks.

Ann Cleeves, "Sinine välk", tlk Lauri Vahtre, 2018, lk 10

[Pruudi tutvustamisest vanematele:] Kendra küsis, kas su vanemad ikka teavad, mis nahavärvi ma olen, ta muretses, et see on põhiline, miks ta ei meeldi neile. Mina närveerisin hoopis seepärast, et ma polnud ühtki neiut oma vanematele näidanud.
- Janek Õiglane, intervjuu: Sten Teppan, "Janek Õiglane: pehmete sõnadega ei saa tippsporti minna", ERR/Vikerraadio "Käbi ei kuku...", 17.10.2022