Veresoon

Proosa

• Tomile meeldis, et Venezias polnud autosid. See andis linnale inimliku näo. Tänavad on nagu veresooned, mõtles ta, ning inimesed on veri, mis ringleb kõikjal.
  • Patricia Highsmith, "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 131

• Aga noormees tõmbus iseenesest tagasi, kiskus lahti oma pilgu — see oli nagu veresoone rebestamine — ja läks aeglasel, lonkival sammul tagasi sinna, kuhu ta kuulus. Isegi kui ta oleks oma silmad sulgenud, oleks ta näinud tütarlapse kahvatulillasse riietatud kogu — see oli ka hiliste sügislillede värv.

Niisama hästi kui ta teadis, et sügislill oli mürgine, teadis ta ka, et tütarlaps oli lossihärra tütar ja et tema nimi oli Blanche.

• Karl Ristikivi, "Rõõmulaul". Lund 1966, lk 110

• "SINA KÕLVATU LURJUS!" möirgas proua Vares täiest kõrist. Ta pea oli hakanud ühele poole tõmblema ja sinised veresooned meelekohtadel paistsid selgelt mitme meetri kaugusele.

"Ma tean, kuidas sa seda tegid! Sina lollpea arvad, et ma ei tea seda! Sa arvad, et võid mind haneks tõmmata, igavene kraaga selline! SA OLED SPIKRI PÄHE PEITNUD! Sa oled salakavalalt kõigi riikide pealinnad endale PÄHE AJANUD ja arvad, et võid mind sellega ninapidi vedada!"

• Kristiina Kass, "Samueli võlupadi", 2006, lk 35

Luule

Piltpostkaart-roosas taevas hõõgub pikk
kuld-Peeter-Pauli piik.

Vaid loodetaevas pilve lilla joon
nii hõrk kui veresoon,
mis paistab läbi naisekäe klaarvaha
randmenaha.

• August Alle, ""Poti daami" dekoratsioon", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 21