Mine sisu juurde

Vladimír Holan

Allikas: Vikitsitaadid
Vladimír Holan.

Vladimír Holan (16. september 1905, Praha - 31. märts 1980, Praha) oli Tšehhi luuletaja.

Luule

[muuda]

Täna õhtul lugesin ma astronoomiaraamatust,
et mõned tähed on vanimad
ja kustuvad peagi... Tänulik uudiste eest,
avasin ma akna
ja otsisin noorimat tähte... Kuid ma võisin näha
vaid pilvi, kui kellegi õel naer
(nagu tuul, mis ulub krematooriumi korstnas)
ajas mu leidma
tähe tähtedevahelises ruumis,
kui tõusis koit...

Oh, mu arm, kuidas saaksime armastada ja mitte heita meelt,
kuidas olla meeleheitlikud ja targad samal ajal?


Üks tüdruk küsis sinult: Mis on luule?
Sa tahtsid ütelda talle: Ka sina oled, oo jaa, sinagi oled,
ja et hirmus ja imetluses,
mis tõendavad imet,
olen ma armukade su ilu küpsusele,
ja kuna ma ei saa sind suudelda ega sinuga magada,
ja kuna mul pole midagi ja kel pole midagi anda,
peab laulma...

Kuid sa ei ütelnud seda, sa olid vait
ja tema ei kuulnud laulu...