Francis Bacon: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 109 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
* [[Inimene]], keda paljud kardavad, peab kartma paljusid.
* Teadmised on [[võim]].
* Makstes [[vaenlane|vaenlasele]] kätte, olete võrdsed; kättemaksust[[kättemaks]]ust loobudes, olete temast üle.
* [[vaikus|Vaikimine]] on rumalate voorus.
* [[Lootus]] on hea hommikusöögiks aga kehva õhtusöögiks...
* Halvim üksindus on olla ilma tõelisest sõprusest.
* Need on kehvad avastajad, kes arvavad, et kui nad näevad [[maa]]d, siis pole merd olemas.
* Miski ei ole [[riik|riigile]] ohtlikum olukorrast, kus kavalad saavad esineda tarkadena.
* Rahva geenius, vaim ja iseloom avalduvad tema vanasõnades.
* Nii [[surm]] kui ka [[sünd]] on loomulikud, aga väetile vastsündinule on vaevalised nii üks kui teine.
* Kättemaks juubeldab surma üle; [[armastus]] ei pea surma millekski; au vaatab surma poole igatsevalt, kurbus põgeneb surma juurde.
** Essee “Of Death”
* Inimesed kardavad surma nagu lapsed[[laps]]ed pimedat tuba; jutud suurendavad laste loomulikku [[hirm]]u pimeduse ees, täpselt nagu täiskasvanute[[täiskasvanu]]te surmahirmugi.
** Essee “Of Death”
* Võimatu on üheaegselt armastada ja olla kaine mõistusega.
** “Kõik need aforismid”, 2008
* Soodne juhus teeb [[vargus|vargaks]].
** Kiri, 1598
* Kättemaks on metsik õigusemõistmine.
* Üks Seitsmest tavatses öelda: “Seadused olid nagu ämblikuvõrgud, millesse jäid väiksemad kärbsed kinni ja suuremad lendasid läbi.”
** “Apothems”
* [[Lugemine]] teeb inimese täisväärtuslikuks, arvamustevahetus kärmeks ja kirjutamine täpseks.
** Essee “Õpingutest”, 1597
* Noored pigem leiutavad, kui otsustavad, pigem mõistavad hukka, kui annavad nõu ning pigem alustavad midagi uut, kui jätkavad [[vana]].
* Me mõtleme oma loomuse kohaselt, räägime vastavalt reeglitele, tegutseme tavade järgi.
** “Aforismide raudvara”, 2007
* Pole olemas [[täiuslikkus|täiuslikku]] [[ilu]] ühegi veidruse või veata.
** Essee “Of Beauty”, 1597
* Tähtsatel ametikohtadel töötavad mehed on kolmekordsed teenrid: nad teenivad monarhi või riiki, kuulsust ja äri... Kas soov [[võimu]] juurde pääseda pole kummaline, kui selle eest tuleb loovutada [[vabadus]]?
** Essee “Of Great Place”
* Mõnda raamatut tuleb maitsta, mõni tervelt alla neelata, vaid vähesed tasub peeneks närida ja ära seedida; teisisõnu, ühtedest raamatutest tuleb lugeda vaid katkendeid, teisi pealiskaudselt lehitseda ja kolmandad, need vähesed, tervikuna hoolikalt ja tähelepanelikult läbi lugeda. Mõnda raamatut võib lasta ka kellelgi teisel lugeda või sellest väljavõtteid teha.
** Essee “Õpingutest”, 1597
* Kõige levinum põhjus, miks inimesed vallaliseks jäävad, on [[Vabadus]]; iseäranis teatud enesekesksete veidrike puhul, kes muutuvad valvsaks iga piirangu suhtes, kuni selleni välja, et peavad võid ja sokihoidjaidki ahelateks ja jalaraudadeks.
** Essee “Of Marriage and Single Life”, 1623
* Aastatelt noore mehe iga võib osutuda üsna soliidseks, kui vanust mõõta tundides. Ent seda juhtub vaid siis, kui aega pole raisatud, ehk teisisõnu: harva.
** “Of Youth and Age”, 1625
* Ajalooraamatud teevad targaks, [[luule]] vaimukaks, [[matemaatika]] nutikaks, loodusfilosoofia põhjalikuks, [[loogika]] ja kõnekunst osavaks väitlejaks.
** Essee “Õpingutest”, 1597
* Miski pole hirmsam, kui hirm ise.
* [[Kadedus]] ei tunne puhkepäeva.
* [[Aeg]] on kõige suurem uuendaja ja leiutaja.
* Arutluskäik üksi pole uue avastuse tegemiseks piisav, sest [[looduse]] keerukus on kordi suurem kui arutluse keerukus.
* Ma ei usu, et ükski inimene kardab surma, pigem surmahoopi.
* Kõne on mõistuse [[peegel]].
 
{{vikipeedia}}

Navigeerimismenüü