Vile: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
==Piibel== |
|||
* See on see ülemeelik [[linn]], kes elas muretult, kes mõtles südames: "Mina, ja ei keegi muu!" Kuidas see küll on muutunud lagedaks, [[metsloom]]adele lebamispaigaks! Igaüks, kes läheb sellest mööda, vilistab ja laiutab käsi. |
* See on see ülemeelik [[linn]], kes elas muretult, kes mõtles südames: "Mina, ja ei keegi muu!" Kuidas see küll on muutunud lagedaks, [[metsloom]]adele lebamispaigaks! Igaüks, kes läheb sellest mööda, vilistab ja laiutab käsi. |
||
** [[Sefanja]] 2:15 |
** [[Sefanja]] 2:15 |
||
==Proosa== |
|||
* Kusagil poolpimeda uudistetoa käänulistes sügavustes vilistas [[jooksupoiss]] üht neist kimedatest ja katkendlikest viisidest, mis polegi õieti viisid. See ajas mulle külmajudinad peale. Tundus lausa sündsusetu, et keegi nii vara hommikul vilistab. (lk 15) |
* Kusagil poolpimeda uudistetoa käänulistes sügavustes vilistas [[jooksupoiss]] üht neist kimedatest ja katkendlikest viisidest, mis polegi õieti viisid. See ajas mulle külmajudinad peale. Tundus lausa sündsusetu, et keegi nii vara hommikul vilistab. (lk 15) |
||
** [[Clifford D. Simak]], "[[Libainimesed]]", tlk [[Krista Kaer]], rmt: "Libainimesed. Härjapõlvlaste kaitseala", 1989 |
** [[Clifford D. Simak]], "[[Libainimesed]]", tlk [[Krista Kaer]], rmt: "Libainimesed. Härjapõlvlaste kaitseala", 1989 |
||
| 8. rida: | 10. rida: | ||
* Tean küll, et [[itaallased|itaallastele]] on [[ooper]] tänapäeval sedasama, mis olid [[gladiaator]]ite võitlused vanadele [[roomlased|roomlastele]]. Sellest võiks järeldada, et [[inimkond|inimsugu]] aastasadade jooksul siiski on arenenud paremuse poole. /---/ Isegi siis, kui publik mõne [[laulja]]ga rahul ei ole, lepib ta ainult vilistamisega ja [[lärm]]amisega, ega nõua otsekohe selle [[surm]]apanekut. (6. mai) |
* Tean küll, et [[itaallased|itaallastele]] on [[ooper]] tänapäeval sedasama, mis olid [[gladiaator]]ite võitlused vanadele [[roomlased|roomlastele]]. Sellest võiks järeldada, et [[inimkond|inimsugu]] aastasadade jooksul siiski on arenenud paremuse poole. /---/ Isegi siis, kui publik mõne [[laulja]]ga rahul ei ole, lepib ta ainult vilistamisega ja [[lärm]]amisega, ega nõua otsekohe selle [[surm]]apanekut. (6. mai) |
||
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976 |
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976 |
||
* Siis nõjatus ta rahulolevalt seljaga vastu [[lapsevanker]] Lössu külge ja hakkas imelikku piiksuvat häält tegema. |
|||
:"Mis sa teed?" küsis Viggo ehmunult ja jättis lapsevankri seisma. |
|||
:"Vilistan," ütles Topper, nägu [[naer]]u täis. "Vilistan, kallis [[sõber]]!" (lk 14) |
|||
* [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tlk [[Arvo Alas]], 1982 |
|||
==Vanasõnad== |
==Vanasõnad== |
||
Redaktsioon: 7. veebruar 2021, kell 16:34
Piibel
- See on see ülemeelik linn, kes elas muretult, kes mõtles südames: "Mina, ja ei keegi muu!" Kuidas see küll on muutunud lagedaks, metsloomadele lebamispaigaks! Igaüks, kes läheb sellest mööda, vilistab ja laiutab käsi.
- Sefanja 2:15
Proosa
- Kusagil poolpimeda uudistetoa käänulistes sügavustes vilistas jooksupoiss üht neist kimedatest ja katkendlikest viisidest, mis polegi õieti viisid. See ajas mulle külmajudinad peale. Tundus lausa sündsusetu, et keegi nii vara hommikul vilistab. (lk 15)
- Clifford D. Simak, "Libainimesed", tlk Krista Kaer, rmt: "Libainimesed. Härjapõlvlaste kaitseala", 1989
- Tean küll, et itaallastele on ooper tänapäeval sedasama, mis olid gladiaatorite võitlused vanadele roomlastele. Sellest võiks järeldada, et inimsugu aastasadade jooksul siiski on arenenud paremuse poole. /---/ Isegi siis, kui publik mõne lauljaga rahul ei ole, lepib ta ainult vilistamisega ja lärmamisega, ega nõua otsekohe selle surmapanekut. (6. mai)
- Karl Ristikivi, "Rooma päevik", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976
- Siis nõjatus ta rahulolevalt seljaga vastu lapsevanker Lössu külge ja hakkas imelikku piiksuvat häält tegema.
- "Mis sa teed?" küsis Viggo ehmunult ja jättis lapsevankri seisma.
- "Vilistan," ütles Topper, nägu naeru täis. "Vilistan, kallis sõber!" (lk 14)
- Ole Lund Kirkegaard, "On üks ninasarvik Otto", tlk Arvo Alas, 1982