Felix Reda

Felix Reda (varem Julia Reda; sündinud 30. novembril 1986 Bonnis Saksamaal) on Saksamaa poliitik, Euroopa Parlamendi liige 2014-2019, infovabaduse aktivist.

Intervjuud

Ma arvan, et esimene kord, kui ma autoriõigusega pahuksisse sattusin, oli siis, kui ma ühinesin Harry Potteri raamatute saksa keelde tõlkimise projektiga, ma olin siis umbes 14. Iga kord kui uus Potteri raamat ilmus, tõlkis grupp vabatahtlikke selle saksa keelde, mitteametlikult, enne kui ametlik versioon välja tuli. Muidugi on see autoriõiguse rikkumine, aga see oli pigem fänniprojekt, mis ei püüdnud konkureerida professionaalse tõlkega. Ma olen üsna kindel, et kõik osalejad ikkagi ostsid originaali, kui see ilmus. Muidugi võeti meie tõlge, millest mina tegin peatüki, internetist maha, sest tuli konflikt kirjastajaga. Aga see oli ikkagi vägev kogemus.
Olen kogenud soolist ja vanusepõhist diskrimineerimist, kuigi need käivad tihti koos. Eriti autoriõiguse reformi käigus - kõige konservatiivsematel positsioonidel on enamasti vanemad mehed prantsuskeelsetest maadest.
Selleks, et raha teha, peab raha olema. Vanad parteid arvukate korporatiivsete sponsoritega saavad riigilt lihtsamini raha. See on alati olnud probleem suhteliselt noore piraadipartei jaoks, keda toetavad peamiselt sissetulekuta noored ja kel peaaegu pole korporatsioonidest toetajaid.
Minu eesmärk on panna tehnoloogia tööle inimeste jõustamiseks. Ma ei arva, et tehniline progress on iseenesest hea või halb asi, kuid on oluline, et see oleks hästi juhitud. Seadusi tuleb teha nii, et need tooksid kasu igaühele, mitte kõigest mõnele üksikule.
Üks nõuanne keskkoolilõpetajatele on, et edasi õppida ei tule mitte seda, mida parasjagu peetakse tuleviku seisukohast "kõige kasulikumaks". /---/ Piraadipartei varasematel aastatel oli meie liikmete hulgas levinud seisukoht, et tuleb õppida teadus- ja tehnoloogiaaineid, et poliitikas kasulik olla. /---/ "Nohikuuhkuse hoiak", et ei saa minna internetti reguleerima, olemata IT ekspert. Aga ma ei ole sellega nõus. Igaüks on palju parem selles valdkonnas, mille suhtes ta kirge tunneb. Kui teatriteadus paneb su hommikul üles tõusma, siis võta see! Igaüks on ühiskonnale palju kasulikum, kui ta teeb seda, mida päriselt tahab.
- Julia Reda, intervjuu: Sarah Wagner, "Julia Reda", Here she is, 4. märts 2018

Meie [autoriõiguse] reeglid pärinevad nimelt ajast enne Youtube'i ja Vikipeediat, ent meie praegune kultuuri ja informatsiooni jagamise viis sarnaneb toonasele tavale väga vähe. Praegu kehtiv autoriõiguse süsteem kipub pigem loovust ja teadmiste kättesaadavust piirama, selmet seda tagant tõugata.
Tänapäevased autod on põhimõtteliselt ratastel arvutid ja sama areng toimub ka kõikvõimalike teiste laiatarbeseadmete, samuti meditsiinis kasutatavate implantaatide puhul. Kuigi nendes seadmetes kasutatava tarkvara auditeerimine on meie üldise turvalisuse tagamiseks vajalik, on programmikood tavaliselt ärisaladuse või autoriõiguse regulatsioonidega kaitstud. Möödaminek digitaalsetest lukkudest, mis takistavad teadlastel tarkvara uurida ja testida, võib aga seaduse järgi olla karistatav. Kui me tahame tulevikus vältida dieselgate’i-sarnaseid skandaale, siis peame tagama suurema läbipaistvuse tarkvarale, mis üha enam meie elusid juhib.
Konservatiivsed poliitikud ja ettevõtted nagu Facebook üritavad kasutada vihakõne ettekäändena, et avaldada survet anonüümsele kõnele võrgukeskkonnas. Ma leian, et see on ekslik ja ohtlik.

Anonüümse suhtlusvõimaluse olemasolu on paljude aktivistide puhul nende turvalisuse ja sõnavabaduse tagamise eeltingimus. Facebooki pärisnimereglemendi teemalised feministlikud arutelud on rõhutatult välja toonud, kuidas seksistlike ja rassistlike kommentaaride vastu ei võeta midagi ette ka juhul, kui need on tehtud isiku täisnime alt. Seejuures aga kahjustab see reglement paljusid vihakõne ja ahistamise ohvreid kui ka neid, kes muudel põhjustel elavad teise nime all kui see, mis on ära toodud nende ametlikus isikutunnistuses. Kõige tõhusam meede võrgus leiduva vihakõne vastu on rahastada ja toetada ühinguid, mis võimestavad marginaliseeritud kogukondi enda eest avalikult välja astuma.

Julia Reda, intervjuu: "3 kiiret küsimust: europarlamentäär ja piraadiparteilane Julia Reda", Feministeerium, 6. aprill 2016

... kui varem võis inimene endale soetatud uut arvutit täielikult kontrollida, siis nüüd müüakse selle asemel teenust, kus arvuti ja ettevõte peavad pidevalt sidet. Piiratakse kasutaja õigust soovitud tarkvara paigaldada. Kardan, et ühel hetkel oleme sealmaal, et on võimatu osta kompuutrit, mille sätteid inimene ise saaks täielikult mõjutada. Selle asemel ongi ainult Microsofti ja Apple'i piiratud võimega tarbijatooted. See küsimus puudutab inimeste isiklikku vabadust.
Kui mullu puhkes Volkswageni saasteskandaal, siis olid autofirma kaitseks välja astunud europarlamendi saadikud sageli valitud piirkondadest, kus elas palju Volkswageni töötajaid. Nii et asi ei ole otseses korruptsioonis, vaid selles, et ikka veel eelistavad Euroopa Parlamendi saadikud oma riigi suurfirmade huvisid Euroopa kodanike huvidele.
Üldiselt kipuvad inimesed arvama, et see seadus, mis nende kodumaal kehtib, ongi norm, millest kõik muu peaks lähtuma.
- Julia Reda, intervjuu: "Saksa Piraadipartei liige: infovabaduse piiramine on viimane asi, mida praegu vajame". Päevaleht, 7. aprill 2016

Välislingid