Nii kaitseloitse kui ka muid kaitsemaagilisi tegevusi kasutati enamasti kombinatsioonina, näiteks tihti saatis loitsu mingi rituaalne tegevus, kaitsemärkide kasutamine vms. Rohkem kasutati kaitsemaagiat olukordades, millele omistati suuremat tähenduslikkust: erilistel aastaringi aegadel (nt jõulud), eluringi pöördehetkedel (sünd, pulmad, surm), halva kuulsusega inimesi kohates, enne olulisi töid-tegemisi jne. Tähtis ei olnud maagia kasutaja sugu, vaid vägi ja selle kvaliteet.
Kindluse mõttes tasus alati ligi hoida pisut soola, pärglipaska ja mõni hõbeese, need olid kõige universaalsemad. Muidugi oli ka spetsiifilisemaid võtteid. Näiteks metsa ära eksides tuli kummargil jalge vahelt läbi vaadata või riided pahupidi selga panna, et eksitaja või vanakuradi võimusest välja saada. Kratti nähes tuli pastlapaelad kanna tagant katki lõigata, et kratt varastatud kraami maha pillaks. Selleks et kratt üleüldse vara kallale ei saaks, tuli aida või maja ukseläve sisse kirves lüüa. Ujuma minnes tuli enne kivi vette visata, justkui ohvriks näkile, et ta ei tuleks uputama. Rohkesti on võtteid kaetamise, kurja silma ja needmise vastu. Kui külla saabus kuri inimene, tuli talle soola järele visata, mõttes (või ka valjusti) midagi roppu öelda või endal vähemalt tagumikku kobada, et ära hoida võimalik kurja silma mõju. Leivajätku tagavad võtted, nagu mahakukkunud leivale suuandmine või "jätku leiba" soovimine, on ikka kaitsemaagia: kaitses nälja ja puuduse eest. Samuti aitas leivajätku ja rikkuse tagada see, kui uude kohta kolides esimese asjana leib majja viia. Kui majast leiba välja laenati, tuli alati tükike endale jätta, muidu oleks ka leivajätku majast välja andnud.
Me teeme väga paljusid asju, ilma et küsiksime, miks me neid teeme ja kust need kombed pärit on. Näiteks pulmarongi autode signaalitamine ja konservikarpide sidumine auto taha kolisema on esialgu olnud kaitsemaagilise tähendusega, sest pidi peletama kurje jõude. Sama eesmärk ehk kõige halva tõrjumine ja saabuvaks aastaks õnne tagamine oli uusaastaööl müra tekitamisel ja valguse põlemas hoidmisel. Nüüdseks on sellest välja kasvanud suurejoonelised saluudid, aga põhikomponendid ehk valgus ja lärm on jäänud samaks.
