Sõjavägi

Sõjavägi on organisatsioon sõjaks valmistumiseks ja sõjapidamiseks.

Proosa

• Poola kuningad, kes said udelli-vürstide asemel nende suurte maa-alade valitsejateks — kuigi kaugeteks ning nõrkadeks valitsejateks —, teadsid, mida tähendasid kasakad ja mis kasu tõi nende sõjaliselt valvas elu. Nad õhutasid kasakaid tagant, sest neile oli niisugune olukord väga meeltmööda. Kuna kuningate võim oli kaugel, siis muutsid kasakate endi hulgast valitud hetmanid oma okoolitsad ja kurennid polkudeks ning korrapärasteks väeringkondadeks. See ei olnud alati püssi all seisev sõjavägi, niisugust poleks keegi näha tahtnud; kuid sõja või ärevate sündmuste korral ilmus igaüks kõige hiljem kaheksa päeva jooksul ratsa ning hambuni sõjariistus lipu alla, saades kuningalt palgaks ainult ühe tšervoonetsi, — ja kahe nädalaga oli koos niisugune sõjavägi, missugust poleks kokku toonud mingid nekrutivõtmised. (lk 12)
  • Nikolai Gogol, "Tarass Bulba", tlk Johan Tamm, 1955

• Sõjavägi oli juba kord säärane asutus, et siia võis küll vabatahtlikult astuda, aga kui juba olid siin, siis oli sellel vabal tahtel ka lõpp.
  • Albert Kivikas, "Nimed marmortahvlil II"

• Suurimast kohustusest keisri vastu, s. o. kroonuteenistusest, võis vabastada suur liisunumber, seadus ja nupp. Kena on neist moodustest mõnda meele tuletada: ainus poeg ei tarvitsenud teenida üldse; esimene poeg jäeti talupärijaks, maata rahva juures kuulus ta tagavaraväelaste klassi, mis rahuaegadel tähendas täielikku vabanemist; teise poja võis lasta poegadeta heanaabril lapsendada, siis muutus ta üksikuks pojaks ja oli jällegi priimees; kolmanda poja võis panna õppima koolmeistriks - seda kroonu ei tülitanud; leidus vabastav amet ehk neljandalegi; viiendale jälle - no kui palju neid poegi siis ikka ühte perekonda pidi sündima! Muud pääsmisviisid tervislikel põhjustel ning terviserikkumise ja selle teesklemisegi alustel olid kõige huvitavamad, vääriksid eriuurimust ning nende käsitelu lõpetatagu siin punktiga.
  • Artur Adson, "Neli veskit" [1946], rmt: "Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas - silmad läänes", Eesti Päevalehe AS, 2010, lk 8

• - Sõjavägi armastab muusikat, ütles ta. - Lahingute ajal mängitakse alati midagi. Kuid seni on nad valinud valed palad. Kui nad oleksid mänginud Bachi, oleks võinud nii mõnegi verevalamise ära hoida. Bachi muusika viib otseteed relvarahu sõlmimiseni. Kohtuvaidluste asemel otse rahuläbirääkimisteni.
  • Peter Høeg, "Vaikne tüdruk", tlk Tiina Toomet, Tallinn: Eesti Raamat, 2008, lk 309

• Kõik ühiskonnad, mis peavad ülal sõjaväge, peavad kinni ka usust, et leidub asju, mis on väärtuslikumad kui elu ise. Arvamused lahknevad küsimuses, mis täpselt need asjad on.
  • Michael Billig, "Banal Nationalism", 1995

• Ma ei kutsu kedagi üles vabatahtlikult sõtta asuma. Sõdimine on eluohtlik tegevus ja sellepärast peavadki riigid sõjavägesid, kellel muuhulgas on ka oskus sõjalise jõu kasutust piirata nii, et see poleks ülemäära eskaleeriv.
  • Meelis Oidsalu, "Kui tahame Putinist lahti saada, peame Moskvat aitama", ERR, 07.03.2022

• Armee ei saa olla kuidagi parem teda sünnitanud ühiskonnast.
  • Andrei Hvostov, "Nõrkuse anatoomia: kas üliinimestest koosnev Vene armee saaks jagu Rootsi degenerantidest?", Eesti Ekspress, 25. mai 2022

Luule

Kuni õhku lendab surma võlumägi,
kanna sajandit kui musta kihlasõrmust.
Kõik on võimalik. Ka see, et ilmub põrmust
ette teatamata taeva sõjavägi.

• Viivi Luik, "Tiiva vari"