Koirohi
Koirohi (Artemisia absinthium) on korvõieliste sugukonna puju perekonda kuuluv tugeva lõhnaga mitmeaastane rohttaim. Ladinakeelne nimetus tuleb vanakreeka jahijumalanna Artemise nimest ja kreekakeelsest sõnast "apsinthion", mis tähendab 'ebameeldiv'. Oletatavasti viitab see koirohutõmmise kibedale maitsele. Koirohi kuulub vermuti ja absindi koostisse.
Piibel
[muuda]Sest võõra naise huuled tilguvad mett
ja tema suulagi on libedam kui õli.
Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi,
terav otsekui kaheterane mõõk.
- Õpetussõnad, 5:3-4
- Kolmas ingel puhus pasunat ning taevast kukkus maha suur täht, mis põles otsekui tõrvik ning kukkus kolmandiku jõgede ja veeallikate peale.
- 11 Tähe nimi oli Koirohi. Kolmandik vetest muutus koirohuks ning palju inimesi suri vee kätte, sest see oli läinud mõruks.
- Johannese ilmutuse raamat, 8:10-11
Proosa
[muuda]- Nõnda kõndisid nad vanuvas videvikus nagu õndsalikus unenäos. Kui Indrek seda hiljem katsus meelde tuletada, siis ei mäletanud ta midagi muud kui aga mingit seletamatut tundmust ja uimastavat lõhna, mida ta polnud nagu ei enne ega pärast enam kunagi haistnud. Selles oli nagu pisut raud- ja koirohtu. Indrek oleks selle lõhna pärast jumal teab mis teinud, aga ometi jäi kõik tegemata sel lihtsal põhjusel, et Indrek ei teadnud, mis peab tegema, kui tunned niisugust lõhna.
- Vahepeal kisti Andu väheseks tööst eemale ja juhtus väike pahanduski. Kui ta parajasti, plekikäärid põues, üle õue sirkas, hüüdis teda ema ja saatis aidast lae vahelt, sealt paremalt vorstirohtu tooma. Andu jooksis aita, haaras lae vahelt esimese kättepuutuva rohutuusti ja viis emale. Alles siis, kui see juba tangude hulka oli segatud, selgus, et Andu oli toonud koirohutuusti. Tuli uued tangud patta panna ja tööga uuesti alata. Andu oleks saanud kindlasti sakkida, oleks emal olnud rohkem aega. (lk 28)
- Jüri Parijõgi "Andu raadio", lk 26-31, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981
Luule
[muuda]Must atlas lohises maani,
mäng voltides kahisev-kehk.
Levis otsekui vanast romaanist
koirohu ja rooside lehk.
- Betti Alver, "Froufrou" 3 kogus "Tolm ja tuli", lk 64
kuid siiani meenutad aega
kui sul oli palju tube
ja igaüks neist lõhnas omamoodi
üks lehkas koirohu järgi
mõnes sammusid eetrisambad
ja see kus magasid oli
kalade tukkumispesa
angerjad magasid seal
kardinapuudel
vaiba asemel maas
sinine meri
- Joanna Ellmann, "*torustikust läheb sadu veejugasid...", rmt: "Olemise maa", 2017, lk 57
