Korallid

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Andre Mantegna. Madonna della Vittoria (1495). Detail

Korallid on ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi kuuluvad mereloomad. Punakoralli (perekond Corallium) kõva erepunane skeletiaine on hinnaline ehtematerjal. Ületarbimise ja merede saastumise tõttu on korallide elu ohus.

Luule[muuda]

Sääl katused end põõsa korvist tõstvad

Kui õied punased, kui läikivad korallid.


Aeg raputas aardeid mu ette.
Sinu ees oli
raudne tee.
Raudsillal
viskasin vette
ma
punakorallidest
kee.

  • Betti Alver, "Korallid Emajões". – Samanimelisest luulekogust, Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 64


sa tuled, sa astud koraljal lumel,
tal on su jalus koraalide kaik

  • Paul-Eerik Rummo, "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" samanimelisest kogust 1985, lk 104


ma pean kodus olema
kui näsiniin õitseb
sinililled ülased
kõik see värk
siis toomingad
kirsside korallid
ja õunapuud
nende roosakad õied
ehivad kusagil
kellegi juukseid
aga mina
pean kodus olema
tahan või ei taha
/---/

Proosa[muuda]

  • Aga ükski elav hing ei tea, mida [Suur Torm] tähendab. Võib-olla täielikku vaikust. Vaikust, mida kuulab Tuul üksinda. Nii nagu alguses. Mis polnud üldse ammu, sest Lõpmatus on õieti verinoor. Muidugi: samas on ta arvamata vana. Tema luukont, see hall kalju, on tehtud sadade ja sadade miljonite aastate eest elanud kirjute korallide ihust. See oli siis, kui ta asus tükk maad ekvaatorile lähemal ja tema kohal loksus soe madal meri. [---] Alles paari tuhande aasta eest pistis tema esimene kaljunukk oma nina merest välja. (lk 181)
    • Tõnu Õnnepalu, "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019