Mine sisu juurde

Linda Rummo

Allikas: Vikitsitaadid

Linda Rummo (kuni 1946 Linda Kald; 5. august 1921 Vana-Vändra vald – 16. detsember 2015) oli eesti näitleja.


"Linda Rummo. Elust ja lavaelust"

[muuda]

Tsitaadid väljaandest: Lilian Vellerand, "Linda Rummo. Elust ja lavaelust", Tallinn, 1996.


  • See ainuke pagas, mis on meie rahva poegadele ja tütardele kaasa antud, on teada tahtmine. Looduslik uudishimu. Seda on mul praeguseni. (lk 8)
  • 1905. aastal põletati Massu mõisa. Kui praegu räägitakse marodöörlusest, tuleb silma ette üks jutt, mida minu ema rääkis. Et mõis põles ja tema ise, või oli see tema õde, noor neiu, hüppas hobuse selga ja sõitis põlemist vaatama. Ja nägi, kuidas inimesed vedasid kraami laiali. Need olid meie oma talumehed. Üks neist oli vedanud suurt klaaspurki ja tema, noor neiu, oli selle purgi hobuse seljast piitsavarrega puruks löönud. Selle jutu juurde käis moraal, et ei tohi varastada. Mis ka ei juhtuks, varastada ei tohi. Terveks eluks on see pilt silma ette jäänud. (lk 9)
  • On hea, kui lapsed seda hindavad, mida ise hindad. (lk 16)
  • Küll ja küll on inimesi, kes tulevad ja ütlevad, kuidas sa julged siin olla, nii metsik. Kus sa süüa teed? Ei tule selle peale, et kaminas võib ka süüa teha. Ammuks see oli, kui esiemad koldes toitu tegid. (lk 16)
  • Mälestustega on niisugused lood, et nad on ikkagi ainult mälestused. Pealegi nähtud lapse silma läbi. Nad ei tarvitse anda objektiivset pilti. Aga kõik see oli. (lk 16)
  • Laps ei tea, ei mõtle sellele, millele mõtleb vanem inimene: et nüüd loodi vabariik. Mina alles sünnin ja õpin kõndima. See elu, mis enne mind oli, on ajalugu ja ei huvita mind. Mind huvitab, kas ma saan joosta, kas ma ronin keldrikatusele või ma veel ei jõua, kas see puu on mulle liiga kõrge või enam ei ole. Laps elab oma loomulikku elu. Tema ei mõtle, tema hakkab mõtlema alles siis, kui ta on täiskasvanuks saanud ja see asi, see vabariik talt ära võetakse. Ja ka siis on ta segaduses. (lk 20-21)
  • Kirjandustund käis nii. Õpetaja ütles: lugege see raamat läbi, siis räägime. Ja korraldas nii, et alalõpmata käis üks vaidlemine. Tema ise seisis vaikselt akna juures, kuulas ainult, ei sundinud ennast peale. Aga ta oskas meid aktiviseerida. (lk 23)

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel