Mündivise
Luule
[muuda]Kõik: ihu, hinge, võimed, tarmu,
(in spe) karjääri, nime, raha
ta pani Barba ette maha.
"Kas ja või ei? Barbaara,vali!"
"Viis senti, Vahak." "Milleks see?"
"Ma küsin rahalt" "Jätke nali!"
"Kas arvate, et nalja teen?
Ma ju ei tea, mis hää, mis paha -
kui kiri - kuulun teile, Vahak,
kui lõvid - olgem siis nii kenad
ja ärgem kõnelgem sest enam"
Barbaara vahib lambitulle,
pilk morn, silinder viltu pään.
Siis viskab raha taldrikulle:
"Noh, mis sääl näha?" "Lõvid" "Hää.
Nii, tähendab, on parem." "Tänan...
Mis kummaline päev mul täna!
Pean naerma?... Kuid see oomen, oomen
Jah, selle terviseks nüüd joome!"
Seisad kesk suletud seebimulli
oled ja viskad kirja ja kulli
ümber on aega ja natuke ruumi
pöörlevaid pilvi tiirlevaid tuumi
juuri ja tüvesid õisi ja lehti
savi ja õhku millest meid tehti
- Jaan Kaplinski, "* Seisad kesk suletud seebimulli", kogust "Tule tagasi helmemänd" (1984)
Proosa
[muuda]- Kui taevas on maha mänginud kõik tähed, viskab ta kuuga kulli ja kirja.
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974, lk 40
- "Kull või kiri?" küsis Rasmus ja pistis Pontusele viieöörilise nina alla. "Kui on kull, siis läheme Täitapunõmmele ja kui on kiri, siis läheme ka Täitapunõmmele, aga kui viieööriline jääb serviti seisma, siis läheme koju koolitükke õppima." Pontus turtsatas rahulolevalt. "Jaa, see on täiesti õiglane. Loodame siis, et ta jääb serviti seisma, loodame seda tõepoolest."
- Astrid Lindgren, "Rasmus, Pontus ja Lontu", 1. ptk