Naistevihkamine

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Misogüünia)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti


  • Ma ei lase sellel mehel endale seksismist ja naistevihkamisest loengut pidada. Ei lase. Ja ka valitsus ei lase sellel mehel endale seksismist ja misogüüniast loengut pidada. Ei nüüd, ei iialgi. Opositsioonijuht ütleb, et inimesed, kel on seksistlikud vaated ja kes on naistevihkajad, ei sobi tähtsatele ametikohtadele. Noh, ma loodan, et opositsioonijuhil on tükk paberit ja ta kirjutab praegu tagasiastumisavaldust, kuna kui ta tahab teada, kuidas naistevihkamine tänapäeva Austraalias välja näeb, on tal vaja mitte eelnõud Esindajatekojas, vaid peeglit.
  • Mind solvas väga isiklikult, kui opositsioonijuht tollase tervishoiuministrina ütles, ja ma tsiteerin: "Abort on kerge pääsetee." Mind solvasid need ütlused väga isiklikult. Te ütlesite seda 2004. aasta märtsis, soovitan teil protokollidest järele vaadata. Mind solvas väga ka kõigi Austraalia naiste nimel, kui süsinikuheitekampaania käigus ütles opositsioonijuht: "Mida Austraalia koduperenaised peavad mõistma, kui nad tegelevad triikimisega." Tänan teid naiste rolli paikapaneku eest tänapäeva Austraalias!
  • Mind solvas see, kui opositsioonijuht läks parlamendihoone ette välja ja seisis plakati kõrvale, mis teatas: "Ajage nõid minema!" Mind solvas, kui opositsioonijuht seisis plakati kõrval, mis kirjeldas mind kui mingi mehe litsi. Mind solvasid need asjad. Naistevihkamine ja seksism tulid sellelt opositsioonijuhilt iga päev. Iga päev, igatviisi, kogu selle aja, mis opositsioonijuht on selles toolis istunud ja mina olen istunud oma toolis, on see kõik, mida me oleme talt kuulnud.
    • Julia Gillard nn misogüüniakõnes 9. oktoobril 2012 Austraalia parlamendis


  • Seal on aukohal harvade juuste, kandilise näo ja suurte "öökulli-prillidega" kunagise Kaunase Eesti saadiku portree pisikeses kribukirjas pühendusega "ustavale sõbrale". Mehelt, keda ema nimetas isa kurjaks geeniuseks, Jagoks, kes oma üleoleva suhtumisega "intelligentsi poolest mehest madalamasse olevusse — naisesse" ka isa käitumist perekonna suhtes negatiivselt mõjustas. Too jäise pilguga "onu", kellele tema külastuskäigul meie Riia kodus pidin hommikuti deklameerima La Fontaine'i moraalitsevaid valme ja kes, hõbelusikaga nonšalantselt ta oma juhise järgi poolpehmeks keedetud muna koksides, minu prantsuse keele hääldamist parandas. Instinktiivselt tõusis juba siis minus vaen selle tundekülma õpetatud mehe vastu, kes meie isa kui perekonnapea ema etteheitvail sõnul "täiesti ära rikkus", tema auahnust ja egoismi äärmuseni üles piitsutades. (lk 9)
    • Karin Saarsen, "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993