Otsimine

Proosa

Kogu filosoofia alus on imestus, selle areng on otsimine, selle lõpp teadmatus. Tõepoolest, on olemas tugev ja üllas teadmatus, mis ei jää ei au ega julguse osas teadmisele kuidagi alla, teadmatus, mille mõistmiseks on vaja sama palju teadmist nagu teadmise mõistmiseks.
- Michel de Montaigne, "Lombakatest", tlk Kristiina Ross, rmt: "Esseid", 2013, lk 487

Selles ju meie needus ongi, et see maailm kuulub viletsusele ja vajadustele, mida kõik peavad teenima ja orjama; ja just sellepärast, et maailm niisugune on, ei saa üllad ja ülevad püüdlused, nagu seda on valguse ja tõe otsimine, siin takistamatult edeneda ja vaid iseenda pärast eksisteerida. Aga kui mõnel sellisel püüdlusel mõnikord õnnestubki end maksma panna ja mõistetavaks teha, siis haaravad materiaalsed huvid ja isiklikud eesmärgid ta kohe enda valdusse, et temast endale tööriista teha, või ka maski.
- Arthur Schopenhauer, "Maailm kui tahe ja kujutlus", I kd, tlk Toomas Rosin, Ilmamaa, 2018, lk 19

[Alain de Carnillac:] Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. Ja võib-olla ei leia ka siis midagi.
- Karl Ristikivi, "Rõõmulaul", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 225

"Jänesesõit oli ju üsnagi lõbus," jätkas peenike kare hääl.

"Joosta jänesed oskavad. Kuid isa ja ema otsimisel pole neist küll mitte mingit kasu. Siin läheb ühte tublit koeranina tarvis."

Dagmar Normet, "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 31

Otsimise seadus edasijõudnutele:

Esimene koht, kust midagi otsida, on viimane koht, kust te loodaksite seda leida.

Boobi seadus:

Selle, mida te otsite, leiate te alati viimasest kohast, kuhu te vaatate.

Blochi kummutus Boobi seadusele:

Alati leiate te millegi esimesest kohast, kuhu te vaatate, aga kunagi ei leia te seda esimesel korral, kui te sinna vaatate.

Arthur Bloch, "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 30

Kui kohtad inimest, kes otsib, siis ootad allaandmisega.
Peter Høeg, "Piiri peal", tlk Tiina Toomet, 2004, lk 46

Esmalt viis laev mu Inglismaale. Kohe Londoni sadamas võttis mind vastu paks udu. Oleksin jalutanud nagu piimasupi sees, ühtegi inimest polnud näha. Või veel - silm ei seletanud omaenda jalgu. Käisin pimesi ringi ja hüüdsin kogu aeg valju häälega: "Ma olen Eestist! Kus Chamberlain on?"

Mingit vastust ma ei saanud. Tõsi, ümberringi kuuldus palju hääli, kuid need kuulusid samasugustele hädalistele nagu ma ise. Kellel oli kadunud naine, kellel mees. Paljud otsisid kuningat. Aegajalt kostis plartsatusi - siis kui udusse eksinud inimesed Thamesi kukkusid. Olin kõigest sellest nii ehmunud, et jäin seisma ja ei julgenud enam sammugi astuda.

Siis kuulsin, kuidas minust möödus kaks meest, üks küsis teiselt:

"Öelge, kuidas te ometi taipasite, et neegril on kolm kätt?"

"See on elementaarne, Watson," vastas teine. "Elementaarne."

Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008, lk 18-19

"Oh, mul oli imetore nädalavahetus," ütles Denise, pisikesed silmad vaatlemas prillide tagant Henryt innuga, mis oli nii lapselik, et võinuks mehe südame pooleks praksatada. "Me käisime Henry vanemate juures ja võtsime hilja õhtul kartuleid. Henry pani autotuled põlema ja me võtsime kartuleid. Kartulite otsimine külmas mullas - see oli nagu lihavõttemunade otsimine!"
- Elizabeth Strout, "Olive Kitteridge", tlk Jana Linnart, 2016, lk 14

Igatsus suure pildi järele viitab taas tulutule eksiarvamusele, et elul on mõte. Elu mõtte otsimine on nii mõnegi elu ära raisanud.
- Andrus Vaarik, cit. via: Pille-Riin Purje, "Lemmikute raamat. Kasteheinas põlvini - lõikeheinas põlvili", 2013, lk 33

Luulekodu kui maja saavutab seega ümbritsevast välisest eristuva kutsuva turvalisuse ning kehtestab end sellise kindlusega, et selle juurest on võimalik ära rännuteedele minna, ilma et see kaoks. Kuid Kaplinski hilisema luule reisivajadus ei ole nooruse lõpmatu ja sihitu otsing, mis leidis kodu kodutuses. See luule põgeneb vähem, pigem kisub teda tärkava uue elu ja avastamata võimaluste poole, eriti võimas on rännukihk kevadel. (lk 100)
- Ene-Reet Soovik, "Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules", Methis, Vol. 9 No. 12/2013, lk 91-105

Luule

Sa otsisid õit
ja leidsid vilja.
Sa otsisid allikat
ja leidsid mere.
Sa otsisid naist
ja leidsid hinge.
Sa oled pettunud.

Edith Södergran, "Jaheneb päev" IV, rmt: "Tuleviku vari", tlk Debora Vaarandi, 1986, lk 7

Maa on täis leidmata otsimist.

Põdrakanepi lillad ladvad
kiiguvad tuules.
Veel püüab nõmm
oma jahmunud taimekätega
tabada vinti,
kes tikkis
jäljed
ta liiva.

Ellen Niit, "Nõmmevaikus" (1958), rmt: E. Niit, "Paekivi laul", 3. tr, EKSA 2008, lk 59jj

Film

[Toby, lavastaja, Sancho Panza rollis]: Enam me teda ei leia.

[Javier]: See on taevalik õnnistus, Sancho. Otsing.

[Toby]: Misasi?

[Javier]: Otsing. Võimatu otsing.

Filmist "Mees, kes tappis Don Quijote" (rež. Terry Gilliam, 2018)

Vanasõnad

Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem.
Kana otsid, muna kaotad.
Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks ussi leiab.
Kes kellaga lehma otsib, see ronisaba saab.
Kes palju otsib (valib), pahema saab.
Kes varest valib, kui tedreparv ees.
Kätel otsid, jalal leiad.
Mis inimene otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb.
Mis kirves otsib, seda kirves leiab.
Mis kala keegi otsib, selle ta saab.
Otsi ohtu, katsu rohtu.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929