Sülg
Sülg (saliva) on inimese ja paljude teiste loomade süljenäärmete nõre, mille toimel algab seedimisprotsess, kuid mis kõlbab ka algeliseks hügieenivahendiks.
Piibel[muuda]
- Kas sa ei pööragi oma pilku ära mu pealt
- ega jäta mind süljeneelamise ajakski?
- Iiobi raamat 7:19
Ma andsin oma selja peksjaile
ja põsed neile, kes katkusid karvu,
ma ei peitnud oma palet
teotuse ja sülje eest.
- Jesaja raamat 50:6
- "Kuni mina olen maailmas, olen ma maailma valgus."
- 6 Nende sõnade järel ta sülitas maha ja tegi süljest muda ning võidis mudaga tema silmi
- 7 ja ütles talle: "Mine pese end Siiloahi tiigis!" "Siiloah" on tõlkes "Läkitatu". Siis pime läks ja pesi ning tuli tagasi nägijana.
- Johannese evangeelium 9:5-7
- Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja pilliroo ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid teda: "Tervist, juutide kuningas!"
- 30 Ja nad sülitasid ta peale ja võtsid pilliroo ning lõid talle pähe.
- Matteuse evangeelium 27:29-30
Luule[muuda]
SIIS NEELA VERIST SÜLGE
ja ummiklainetel kiigu
oled seotud vete külge
mis kunagi siit ei liigu
- Jaan Kaplinski, "Siis neela verist sülge" kogust "Tolmust ja värvidest" (1967)
Siin sa seisad kaljus tald
maksas jaks ja küdev sülg suus
ja su ümber ilmavald:
mõõtmatus ja kõigekülgsus.
- Paul-Eerik Rummo, "Con affetto",. Vikerkaar nr 1/1986, ajakirja avatekst
Proosa[muuda]
- Igatahes oli kõigil tüdrukutel seljas nende parim kleit, poiste näol oli aga lootusrikas ilme ja nende juuksed olid peadligi silutud - odava pumatiga, sagedamini aga süljega. Nendel, kes olid otsustanud sülje kasuks, läks tavaliselt paremini, sest odav pumat oli tõesti väga odav ning hakkas palava ilmaga pahatihti sulama ja laiali voolama, mille tulemusena noormehed ei äratanud huvi mitte neidudes, nagu nad olid tuliselt lootnud, vaid hoopis kärbestes, kes said nende peanahalt lõunasöögi.
- Terry Pratchett, "Ma kannan keskööd", tõlkinud Allan Eichenbaum, 2011, lk 5-6
- Kui vaadata Eesti kaarti umbes sellise pilguga, nagu kipub hajuma inimese silmavaade tulle vaadates, paistab kaardile ilmuvat mingi nägu. See on üks tömbi koonuga loom, kelle nina on Virumaal, avatud suu kohal haigutab Peipsi järv ning Setumaa moodustab tundmatu olendi massiivse lõualuu. Võrtsjärv on, ütleme, süljenääre, mis nõristab mööda Emajõge sülge Tartu Ülikooli semiootika kateedrisse ja piki Õhne jõge Arumetsa soosaarele, kus Nikolai Baturin parajasti naelutab oma kartulipõllu serval logisevat aiaväravat.
- Valdur Mikita, "Metsik lingvistika". Välgi metsad, 2013, lk 55
Vanasõnad[muuda]
- Kuulab, et suu ila tilgub.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
