Kera
(Ümber suunatud leheküljelt Sfäär)
Kera ehk sfäär on täiuslik kolme- või enamamõõtmeline ümarvorm, mille pinna kõik punktid jäävad keskpunktist samale kaugusele.
Proosa
[muuda]- Kus oli Jumal, enne kui ta midagi lõi? Ta oli iseendas, ning talle olid kõik asjad juuresolevad ja avalikud, nii nagu nad täna on. Milline oli meie Issanda Jumala kuju siis? Just selline nagu kera, ning kõik asjad olid kätketud Jumalasse ilma luku ja ukseta. Kera alumine osa on põhjatu vundament kõigist kuristikest allpool; kera ülemine osa on kõrgus, mille kohal pole midagi; kera ümbermõõt on hoomamatu ring. Veel polnud Jumalast loojat saanud. Kui ta aga kõik asjad lõi, kas siis kera laotati lahti? Ei, see on ikka veel terve ja see jääb alati terveks.
- Mechthild Magdeburgist, "Jumaluse voogav valgus"; "Kuidas Jumal hinge on teinud; mõnust ja piinast, kuidas Jumal sarnaneb kerale", 6. raamat, XXXI. Tõlkinud Kalle Kasemaa, rmt: Magdeburgi Mechthild, "Jumaluse voogav valgus"; Meister Eckhart, "Eristamise kõned". Tartu: Ilmamaa, 2015.
- Kui meil on kera, mille tihedus on nagu Päikesel ja pool-läbimõõt (ehk raadius – L. L.) ületab Päikese oma suhtes 500 : 1, omandaks lõpmatust kõrgusest kerale langev keha selle pinnal kiiruse, mis on suurem kui valguse kiirus, ning järelikult, oletades, et kera tõmbab valgust samasuguse jõuga, sunnitaks kogu kera poolt kiiratav valgus gravitatsiooni mõjul kerasse tagasi pöörduma.
- John Michell, kiri Henry Cavendishile, november 1783; cit. via: Laurits Leedjärv, "Mustad augud ja unusta(ma)tud geeniused" Sirp, 04.12.2020
- Einstein ei tahtnud uskuda, et leidub selline teoreetiliselt lõpmatu tihedusega punkt ja teatud sfäär selle ümber, kus aeg nagu peatub ja mille taha langenud ainet me enam iial ei näe. Ta pidas seda pigem matemaatiliseks veidruseks kui tegelikkuse kirjelduseks.
- Laurits Leedjärv, "Mustad augud ja unusta(ma)tud geeniused" Sirp, 04.12.2020
Luule
[muuda]Mis sõnumeist see lage mäestik kajab?
Sel hiilgusel ja ängil puudub määr —
maas, mis üht inimsüdant tundma ajab,
saab kokku taeva sfäär ja põrgu sfäär.
- Emily Brontë, "*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 181
Kirjandus
[muuda]- Alfred Wellm, "Kera", tlk Salme Juhani, Tallinn: Eesti Raamat, 1965