Sigrun Slapgard

Sigrun Slapgard (sündinud 30. oktoobril 1953) on Norra ajakirjanik ja biograaf.

"Sigrid Undset"

Sigrun Slapgard, "Sigrid Undset", tlk Elvi Lumet, 2010.

Elulookirjutajale võib tunduda, et seisukoha võtmine nii salajashoidmise kui ka kuulujuttude levitamise kohta on tuuleveskitega võitlemine. Mina otsustasin kulutada võimalikult vähe aega selle peale, mille kohta puuduvad dokumendid. Minu käsutuses oli küllalt palju faktileide, mille suhtes oma seisukohta kujundada. (lk 10)
Olen püüdnud tabada tõde tema isiklike triumfide ja lüüasaamiste kohta, kuid nii nagu me kõik oma isiklikus elus, valvab mõistagi ka Sigrid Undset jätkuvalt oma saladusi. (lk 10)
Kättemaksul ja minevikuga arveteklaarimisel oli Sigrid Undseti mõttemaailmas oluline osa. Nii nagu teda köitis kirg, huvitasid teda väga ka tasumise motiivid. Et kättemaksumõte võib muutuda sama sundivaks ja tagantkihutavaks kui kirglik armastus, seda arvas Sigrid Undset teadvat. (lk 18-20)
Kui Kristiaaniasse tagasi tuldi, ootas ees teine tegelikkus. Seal ei tulnud üksnes nööri mööda käia ja igasugu kohustusi täita ning leida tuhat viisi, kuidas kokku hoida, vaid seal kohtas ka teiste optimismi, millest ei saanud mööda vaadata; valitses tunne, et astutakse uude aega, kus on elekter, leiutised ja usk tulevikku. Ka vanu petrooleumilampe asendanud elektrilampide hind oli Undseti perekonnale märkimisväärne. Tuli tasuda elektriarveid. (lk 44)
Loodusearmastaja Sigridi meelest oli suurepärane mõelda oma armsale Skjærsøeni järvele Nordmarkal, mille vesi langeb alla märgade kaljuseinte vahelt "nii et vahtu pritsib üles kuusetüvedel kasvavale puuhabemele - nõnda on see tuhandeid aastaid all kaljulohus vahutanud ja keenud, ja et nüüd juhitakse vesi turbiinidesse ja sealt edasi kaablitega "läbi vaiksete haldjametsade" ja lõpuks saab sellest valgus linnades ja külades. Kui ta sellele imele mõtles, oli ta nii vapustatud kui ka ülevas meeleolus; ta läks õhtul pärast kontoritööd välja ja vaatas tänavavalgustite "valgeid pärleid vastu kuldset õhtutaevast" ja talle tundus, et "nii võib süda lõhkeda", kui mõelda, mis kõik on inimkäed teinud. (lk 66)
Kangekaelselt alustas ta uut lugu. Sageli oli ta täissuitsetatud toas oma mõtetes kusagil nii kaugel, et kastis sule teetassi. (lk 68)
Samavõrd kui olid tema arusaamist mööda saksa rahvalaulud nõrgad ja inglise omad banaalsed, olid taani rahvalaulud ehtsad ja jõulised. Kõiki neid taani rahvalaule, mille keskel Sigrid oli üles kasvanud ja mis olid kinnistunud temasse kui jutustused ja pildid tegelikest luulst ja lihast inimestest, kõiki neid võis leida esimestes romaanivisandites. (lk 69)
Ta uurib inimeste südameid ja tundub, et ta on jõudnud paradoksaalse järelduseni, olles vaatluse alla võtnud ka omaenda olukorra - et meie moodsal ajal puuduvad eeldused suureks armastuseks, tõeliseks amour passion'iks. See huvitab teda ilmselt sama palju kui kõik, mis seob tema mõtteid, ja annab tunnistust, et suur, seadustest üle astuv kirglik armastus oli olemas varasematel aegadel. Kas ta peab ennast oma kurvastavas analüüsis erandiks? (lk 144-145)