Tom Sawyeri seiklused
"Tom Sawyeri seiklused" on USA kirjaniku Mark Twaini üks tuntumaid romaane. Selle järg on "Huckleberry Finni seiklused".
- Pintsel liikus edasi.
- "Meeldib? Noh, ma ei tea, miks ei peaks see mulle meeldima? Seda ei juhtu iga päev, et üks poiss saab planku värvida." /---/
- "Kuule, Tom, lase ma värvin ka natuke." /---/
- "Noh, hea küll. Ei, Ben, see ei lähe siiski. Kardan..."
- "Annan sulle terve õuna!"
- Tom loovutas pintsli tõrksa ilme, kuid rõõmsa südamega. Ja sel ajal kui äsjane aurik "Suur Missouri" töötas ja päikese käes higistas, istus tagasitõmbunud kunstnik sealsamas kõrval varjus tünni otsas, kõlgutas jalgu, mugis õuna ja sepitses plaani teiste lihtsameelsete püüdmiseks. Neist polnud puudust - iga natukese aja pärast juhtus poisse mööda minema; nad tulid pilkama, kuid jäid värvima. Selleks ajaks, kui Beni isu täis sai, oli Tom järjekorra heas korras oleva paberlohe eest Billy Fisherile kaubelnud; ja kui viimasel küllalt sai, ostis Johnny Miller eesõiguse kärvanud roti ja nööri eest, millega seda võis viibutada; ja nii edasi ja nii edasi, tund tunni järel.
- Mark Twain, "Tom Sawyer". Tõlkinud Anna Bergmann. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 18-19
Teose kohta
[muuda]- Njuta pööras näo Ljoša poole ja küsis:
- "Kas sa oled "Tom Sawyeri seiklusi" lugenud?"
- "Mis siis, kui olen?"
- "Tom Sawyer ja Becky suudlesid seal. Ja nad olid meist veel väiksemad..."
- "Suudlesid! Suudelgu, kui tahavad. Mis hea asi see on? Neil oli pursuide seas igav, sellepärast nad hakkasidki suudlema. Koolis polnud neil ühtegi ringi, mitte midagi. Isegi vutti nad ei mänginud. Kas tead, mitu väravat ma täna lõin?..." (lk 74-75)
- Valentina Mišanina, "Õues on kevad", rmt: "Hõbedane jõekarp", tlk Arvo Valton, 1974, lk 70-75