Vulkaan

Proosa

Mida kõike küll suudavad ühiskondlikud tavad! Vulkaani kraatrit katab vaid ämblikuvõrk, ent vulkaan hoiab end vaos.
- Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, Loomingu Raamatukogu 31/1999, lk 15

Pidutsemine ei lõpe isegi katku ajal, pigemini võib see elurõõm lõket suuremale leegile õhutada, kui keegi ei tea, mis homne päev toob. Nii oli see olnud juba inimpõlvi, sest õieti kunagi polnud rahu püsiv ja kellegi elu kindel olnud. Ja hoolimata sellest ei elatud kuski nii rõõmsalt ja kergemeelselt kui Itaalia alalistest sõdadest hõõguval pinnal, nii nagu viinapuud kõige enam lokkavad tuldpurskavate mägede jalal.
- Karl Ristikivi, "Põlev lipp". Lund 1961, lk 77

Too rahutu hing Hallsilm oli rääkinud veidrat juttu.

Ta teatas, et metsa taga on mägi, mis paksu suitsu välja ajab ja tuhka laiali raputab. Kord-korralt kostab maa sügavusest kõminat, nagu veeretataks kive. Hallsilm arvas, et kus suitsu, seal tuld. Äkki lendab mäe seest kõrvetavate leekide pilv välja? Võib-olla süütab tuli metsa ja levib mere piirini? Mis saab, kui tondinahad lõõsale ette jäävad? Ärkvel olnud tondinahk sellepärast pahvataski naerma, et rumal Hallsilm esitas muudkui tobedaid küsimusi, ise ei teadnud midagi. Hallsilm nagu polnud kuulnudki, et helde maa anti loodritele tondinahkadele igaveseks ajaks. Päris häbi, et Hallsilm ei mäletanud maajagamise lugu — vastasel korral poleks talle niisugune rumal soovitus pähe tulnud, et tondinahad peavad teise paika elama minema. (lk 12-13)

Tulemägi ei andnud pikaks arupidamiseks mahti — enamasti on just tähtsate ajalooliste sammude astumisega kole kiire. Hallsilm tajus kõigi meeltega, et elu päästmiseks tuleb saarelt lahkuda. Aga ta polnud ju parve ehitanud selleks, et ainuüksi oma elu päästa! Neid norisevaid tondinahku oli võimatu kaasa tulema sundida. Ometi ei tohtinud ju tondinahkade sugu maa pealt otsa saada! Niisamuti, nagu Hallsilm oli puude ja põõsaste seemneid kaasa kogunud, niisamuti pidi ta kas või väikese osa tondinahkade karjast siit eemale viima. Üksainus tondinahk, olgu ta või agar ning hakkaja Hallsilm, ei saa iialgi terve rahva asemele astuda. (lk 17)
Korraga tundis Hallsilm oma kuklaga kuuma hingust. Ta pöördus välkkiirelt ringi ja nägi tohutu suurt leekidest põimitud pilve. See kerkis kõrgemale, vajus taas allapoole ja levis laiemaks, nagu oleks pilve sisemusest sula tuld välja voolanud. Kas lõõmas maa või leegitses merepind? Äkki põles mõni ujuv saar? Hallsilmal olid selles pilkases pimeduses kõik ilmakaared segi läinud, nüüd aga pimestas teda tulepilve helendus ja mustade lainete harjad heitsid valusaid punaseid helke.

Hallsilm sirutas käed laiali, kuum tuul kõrvetas pihkusid. (lk 19)

Aimée Beekman, "Tondinahad", 1977

"Aga vulkaanid?" Wensleydale naaldus taha, võidurõõmus ilme näol.

"Mis nendega on?" küsis Adam.

"Kogu see mädru tuleb maakera keskelt, kus kõik on tulikuum," seletas Wensleydale. "Ma nägin ühte saadet. Seal oli David Attenborough, nii et kõik oli tõsi."

Terry Pratchett, Neil Gaiman, "Head ended", tlk Tiina Randus, 2020, lk 152

Suurbritannia on sisuliselt Pompei, kui Pompei oleks hääletanud vulkaani poolt.
Britain is basically Pompeii if Pompeii had voted for the volcano.
- John Oliver Brexiti kohta; Brexit III, 17. veebruar 2019

Luule

1.
Ta viskas tõkkeid ülesse:
all piinas pitsitus.
Kas oli parem pilve all
kui maa sees kitsikus?

2.
Ta jahtus ära, langes tuhk
maa pääle maha.
Nii taevani tõusnud kirge
näed rämpsuna maas -
kivikski kerge!

Juhan Liiv, "Vulkaan", rmt: "Sinuga ja sinuta" (1989), lk 68

Draama

Segismundo:

See tunne nõnda rängalt painab mind,
et otsekui vulkaan, kui Etna ise
kiskuda välja oma rinnast
tükkhaaval tahaksin ma südame.

Pedro Calderón de la Barca, "Elu on unenägu", tlk Jüri Talvet, 1999, lk 13

Välislingid