Vabavärss

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

• ...eestikeelne vabavärss on ju tihtilugu mingi vormitu soig, mille õige koht on isiklikus päevikus, päris vabavärsis on alati rütm ja riim ja laul, kindlakäeline ülesehitus, mis laseb rõhud kõlada just seal, kus nad olema peavad; Grigorjeva värsistus on peaaegu eksimatu (selles, mis ta on), miski pole niisama või juhuslikult, need tekstid on loodud teadveloleku ja keskendumise seisundis, mitte niisama torust tulnud, neid on pärast valmimist ja raamatusse valides vaadatud kõrvalt, isegi kriitiku pilguga, karmiltki...
  • Vilja Kiisler, "Go, Sveta, go" Vikerkaar, 4/2019. Arvustus: Sveta Grigorjeva, "American Beauty". Tallinn: Suur Rida, 2018.

• Ühes marginaalis ütleb Tuglas, et novell on sonett proosas. Selle eeskujul võiks väita, et romaan on proosas vabavärss – algab kuskilt ja lõpeb millegagi, ent kuidas ta on üles ehitatud, ei saa kunagi lõpuni selgeks.
  • Peeter Olesk, "Romaaniülikool: Mary Shelley "Frankenstein"" EPL, 21.06.2007

• Vormilistest muutustest veel niipalju, et mässuline у on teisenenud akadeemiliseks ü-ks ja varem domineerinud puhas vabavärss või blankvärsid peavad taanduma rangelt riimi aetud luuletuste surve all. Selles on küll näha Parnassi mõju. Aga samas peab nentima, et värsi riimiline korrastatus ei päädi sugugi suurema musikaalsusega. Vastupidi, rütm on pinguldatud ja närviline nagu surija pulss ja süüdi on selles tsesuuri ülirohke kasutamine värsi sees.
  • Priidu Beier, "Androgüüni luule" Vikerkaar 10/1988, lk 93-95, Hasso Krulli luulekogu "Pihlakate meri" (1988) arvustus

Oo vabavärss, kare ja nurgeline, ometi
                           peenetundeline vabavärss,
suurte mõtete, valusalt puhaste tunnete luule!

• Paul-Eerik Rummo, "Ebasümmeetria ülistus" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 21