Ööliblikas
Luule[muuda]
Vale ju! Vale laulda valu. Kole kannatust kiita. Küsige
liblika käest. Küsige ööliblika käest, kes täiel jõul lõk-
kesse lendab: lähed sa, pimehull, lõppu otsima? miks
sind see palavalu tõmbab? — Mis lõppu, mis valu, mis
määrdunud keeles te räägite?
- Paul-Eerik Rummo, "Artur Alliksaare jäljenduseks ja mälestuseks", rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 179
Ööliblikas, su tung on imeline.
Sealt (siit) pole tagasiteed.
Ööliblikas, su tund on imeline.
Siit (sealt) pole tagasiteed -
teispoolsused mõlemad need.
...
Oma suuri must-valgeid tiibu
kannan läbi aastate öö.
Vastu akent, õnnetu liibu!
Sinna tahta - su elutöö.
Olen raske ja libisen alla.
Jälle ründan ja vapustan.
Selja taga on pimedad ajad.
Surma valgus on see mida vajad.
...
- Juhan Viiding, "*Ööliblikas, su tung on imeline...", rmt: "Kogutud luuletused", 1998, lk 356
Ööliblikas libiseb pimedusest.
ma vaatan ta kõigisse haavadesse,
ma lendan tulle ööliblika eest,
ööliblikas jääb mind põlgama öösse.
- Triin Soomets, "* Huntide hõbedast unen" kogus "Valitud omadused" (2016), lk 61
Kakskümmend aastat tagasi
kirjutasin luuletuse
kuidas tähed öösel mu tuppa tulevad
Nüüd trügivad mu akendest
sisse lina-tähtöölased luiklainelased nõgeseleedikud
valge-sulgtiivad ja vaarika-udeseljad
Tume-kuuvaksik maandub mu käele
seda justnagu inspekteerides
Püüan klaviatuuril kirjutada
oma järgmist luuletust
Liblikas ei lase
- Krista Ojasaar, "Kakskümmend aastat tagasi", rmt: "Õhuookean", 2015, lk 30
Proosa[muuda]
- "Mida oleks vaja, et te oleksite kas või veidikenegi õnnelikum?" küsis Miki, silmitsedes äsja tuppa lennanud ööliblikat, kel oli üll smaragdroheline looduse kootud kuldsetest tolmuniitidest sametrüü.
- "Mida oleks vaja?" küsis Vanaema Amigorena üle.
- "Mida oleks vaja?" küsis Miki veel korra.
- "Et ma tunneksin end tsipakenegi õnnelikumana, oleks vaja ... et ma oleksin väga noor ja väga rikas," ütles Vanaema Amigorena.
- Ja lisas liblikale osutades:
- "Löö ta maha."
- Undinė Radzevičiūtė, "Kalad ja draakonid", tlk Tiiu Sandrak, 2017, lk 245-246
Kirjandus[muuda]
- Katja Kettu, "Ööliblikas" ("Yöperhonen"). Tõlkinud Kadri Jaanits. Koolibri, 2016