Rahvas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tlk Tanel Pern |
** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tlk Tanel Pern |
||
* Aga kas kehva [[Eesti]] hulk ka suureks ja vägevaks võib saada? Mina ei tea, armas küsija, mis sina tõsiseks suuruseks ja vägevuseks arvad. Minu mõtted sest on järgmised. Suurus ja vägevus on kahesugune rahvaseltsidel. Mõned on suured hingede arule ja vägevad poliitika väljal. Sedaviisi suureks eesti rahvas küll iialgi saada ei või. Tõine suurus ja vägevus on suurus ja vägevus vaimu asjades ja haritud elo poolest. Ka terve rahvas võib sedaviisi vaimu asjades ja haritud elo poolest tõeste suur ja vägev ja tõistele hapu taignaks olla, kes elo elama ajab. Sellesarnasest suurusest ja vägevusest ka oma jago osa saada pole ka eesti rahvale keelatud, kui aga ise tahame ja nimelt mehise meelega tahame. |
|||
* Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult! |
|||
** [[Jakob Hurt]], [https://blog.stat.ee/tag/maailm/ kõne "Meie koolitatud ja haritud meestest" Helmes], vkj (?) 6. juuli 1870 |
|||
** [[Jakob Hurt]] |
|||
* Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat [[loodus]]t, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? |
* Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat [[loodus]]t, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? |
||
Redaktsioon: 31. juuli 2020, kell 23:17
Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.
- Väikseil rahvail on juba seetõttu avaram silmaring, et nad ei pääse mööda teiste olemasolust.
- Uku Masing "Kiriku osa kultuurimandumisel", Akadeemia 1/1989, lk 144
- Igale rahvale on kõige ilusam tema emakeel.
- Mis on kodanlus ja mis on tööliskond? See on ainult halb ja kunstlik fiktsioon. Ei ole midagi nii kitsalt piiratud kodanlust ega tööliskonda, vaid on üksainus rahvas, mis koosneb rikkamatest ja vaesematest.
- Teatud rahva kultuuri mõistmine paljastab nende tavalisuse, vähendamata nende eripära.
- Clifford Geertz, "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tlk Tanel Pern
- Aga kas kehva Eesti hulk ka suureks ja vägevaks võib saada? Mina ei tea, armas küsija, mis sina tõsiseks suuruseks ja vägevuseks arvad. Minu mõtted sest on järgmised. Suurus ja vägevus on kahesugune rahvaseltsidel. Mõned on suured hingede arule ja vägevad poliitika väljal. Sedaviisi suureks eesti rahvas küll iialgi saada ei või. Tõine suurus ja vägevus on suurus ja vägevus vaimu asjades ja haritud elo poolest. Ka terve rahvas võib sedaviisi vaimu asjades ja haritud elo poolest tõeste suur ja vägev ja tõistele hapu taignaks olla, kes elo elama ajab. Sellesarnasest suurusest ja vägevusest ka oma jago osa saada pole ka eesti rahvale keelatud, kui aga ise tahame ja nimelt mehise meelega tahame.
- Jakob Hurt, kõne "Meie koolitatud ja haritud meestest" Helmes, vkj (?) 6. juuli 1870
- Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku kliimat ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult?
- Tarmo Soomere "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis" UT, 11/2019
- Demokraatlikus riigis on iga järgnev põlv uus rahvas.
- Need, kes ütlevad, et annavad rahvale seda, mida ta tahab, alustavad rahva maitse alahindamisega ning lõpetavad selle rikkumisega.
Vanasõnad
- Kes võib ilmasuu ja rahva mokad (keele) kinni panna.
