Tarmo Soomere

Lisa lingid
Allikas: Vikitsitaadid
Tarmo Soomere 2017. aastal

Tarmo Soomere (sündinud 11. oktoobril 1957) on eesti mereteadlane ja matemaatik, alates 2014. aastast Eesti Teaduste Akadeemia president.

Intervjuud[muuda]

  • Mul on väga raske öelda, miks mind eri kohtadesse kutsutakse.
  • Niivõrd, kuivõrd ma tahaksin akadeemia juhina olla Eesti teaduse suur pealik, ei ole mul mitte mingit õigust, võimalust või mandaati sekkuda teise avalik-õigusliku asutuse sisemisse töökorraldusse.
  • Need riskid, mida teadlased võtavad, kui nad asuvad praktiliste uuringute juures mingil moel toimetama, korraldama või neid hindama, need on kogu aeg olemas. Aga ma arvan siiski, et need riskid ei ole siiski väga suured.
  • Kui me tahame, et Eesti riik jääks püsima, nii nagu see on öeldud põhiseaduse preambulis - Eesti riigi mõte on meie rahva, kultuuri ja keele püsimajäämine -, siis me peame teadma, kus on need kännud, mis on meie püsimajäämise teel. Ja me peame teadma vahel vastust ka väga valusatele küsimustele.


  • Teaduste akadeemia saab eksisteerida põhimõtteliselt ka autahvlina, mis ei tee mitte midagi. Aga ta saab eksisteerida ka institutsioonina, mis on kogu aeg kohal, mis mõtestab meie ühiskonda, siin toimuvaid protsesse, korjab kokku parima nõu teadusmaastikult ja püüab seda arusaadaval moel viia nendeni, kel on mandaat otsuseid teha. Mis kõik nimelt sinna sisse kuulub, see on põhimõtteliselt akadeemia valitud juhtide otsustada.
  • Klassikaline Pareto seadus, mille järgi 80 protsenti maad kuulub 20 protsendile maaomanikele, on läinud kaasajal kordades teravamaks. Facebooki analüüsid näitavad, et mõni protsent autoritest loovad peaaegu kogu sisu, 97–98 protsenti. Hiljutine analüüs näitas, et vaktsiinivastaste tekstide aluseks on 12 inimest maailmas, miljarditest kasutajatest.
  • Hea kommunikatsiooni kuldreegel tuleneb informatsiooniteooriast, mis ütleb, et sõnade, lausete või piiksude jada ei ole informatsioon. Informatsioon sünnib siis, kui sümbolite, sõnade või mille iganes jada on a) vastu võetud ja b) dekodeeritud ehk aru saadud. Kui tulistame puusalt pimedusse pressiteateid, siis see informatsiooniteooria põhimõtete kohaselt ei ole kommunikatsioon, vaid müra.
  • Kommunikatsioon on see siis, kui sõnum on sõnastatud nõnda, et sihtrühm sellele pihta saab, selle sisu mõistab. On fundamentaalne vahe populariseerimise ja kommunikatsiooni vahel. Populariseerimisel on üks selge eesmärk: teha selgeks, et teadus on vinge. Punkt. Kommunikatsiooni eesmärk on teha selgeks, mida see teadustulemus tähendab.
  • Mul on suhteliselt kurb sõnum, mis kindlasti kriibib paljude inimeste enesetunnet: kõige tõenäolisem koht, kus sünnivad vead teaduskommunikatsioonis, on ülikoolide ja teadusinstituutide kommunikatsiooniosakonnad, kes ei suuda koos teadlasega sõnastada, mida see kõik tähendab. Vahel ei saagi seda sõnastada, sest teadus pole veel nii kaugel.
  • Sotsiaalmeediat olen ise tarvitanud natukene eriskummalisel moel, justkui lakmuspaberina. Kui mul on kahtlusi, kas mingi sõnavõtt, mõte või tekst võiks olla huvitav, kirjutan selle valmis ja panen sotsiaalmeediasse, konkreetselt Facebooki. Kui tuleb üle 50 like'i inimestelt, keda ma isiklikult ei tunne, siis on kindel, et mõni juhtiv päevaleht võtab selle üles ja soovib avaldada. Klassikalisse meediasse ei taha ju pakkuda müra, sõnumit, mis ei kõneta.
  • Koroonakriisi algstaadiumis oli tarvis teada, kuidas inimesed tegelikult liiguvad. Oli vaja luua hoiatussüsteem lähikontaktsete jaoks. Selgus, et meie riigi seadused seda niisama lihtsalt ei võimalda. Teadlastel tuli otsida andmeid mujalt, nt elektri- ja veetarbimise kaudu. Lõpuks said kolleegid andmed kätte, aga see võttis kordades rohkem aega ja jõudu ning täiesti kindlasti halvendas prognoosi ja soovituste kvaliteeti. Meil olid fundamentaalsed vaidlused. Jäime õiguskantsleriga täiesti erinevatele positsioonidele. Ei saa öelda, et emb-kumb oleks eksinud, lihtsalt positsioonid olid erinevad. Tulemus oli see, et teadlased ei saanud riiki parimal moel abistada.


  • Eks see on tõsiasi, et mida raskem on elu ja suuremad on katastroofid, seda suurem on usaldus tarkade inimeste vastu.
  • See kõlab küll kummaliselt, aga koroonapandeemia teene teaduse nähtavusele on ülimalt mastaapne.
  • Teadusel on ju see suur probleem, et eesliiniteadus on nii kaugele arenenud, nii oivaline, et ta kipub lahti rebenema sellest, mida ülejäänud ühiskond tunneb, mõtleb ja arvab ja selline paarinädalane raputus horisontaalasendisse on päris hea meeldetuletus.
  • Teadlased teavad teatud asju varem kui teised ja põhjalikumalt kui teised. Aga sel teadmisel ei ole mingit jumet, kui teda ei rakendata.
  • [Teadusest:] Ta pakub parima moel organiseeritud informatsiooni sellest, mis on maailma parim teadmine.
  • Riigi konkurentsivõime alussammas on see, kuidas tarkade inimeste nõu kätte saada. Me oleme ainult nii tugevad kui targad me oleme,
  • See oli vist Mark Twain, kes nii ütles, et väljamõeldis peab olema tõepärane, aga tõde mitte, sest väljamõeldist usutakse siis, kui ta haakub meie arvamustega, aga tõde ja faktid on vääramatud, nad ei pea olema realistlikud ega sobima meie arvamustega.
  • Teaduse kvintessents on uute ja oluliste teadmiste saamine ning nende kommunikeerimine teistele. See on nagu teadlase ja prohveti suhe – ega prohvet, kes kogu oma teadmise või sõnumi endale hoiab, ei ole mingi prohvet. Ega prohvet, kes oma teadmised või sõnumi enda teada hoiab, ei ole ju prohvet. Teadlane, kes kogu oma teadmise enda teada hoiab, ei ole ju teadlane. Ta muutub teadlaseks siis, kui ta on oma teadmised teistele edasi andnud.
  • Me teame tohutult palju elututest objektidest ja ka füüsilisest inimkehast, kuid me ei tea, kuidas toimub inimese mõistus ja ühiskondlikud protsessid.
  • Me võime kokku lugeda kaks või kolm tööstusrevolutsiooni tehniliste teadmiste ja tootmise maailmas, aga meie ühiskonna pingestatus ning plahvatusohtlikkus on kasvanud liiga suureks ja ka parimad pead ei tea, kuidas seda täna leevendada. See on koht, kus oodatakse järgmist revolutsiooni.
  • Me ei suuda anda inimestele sõnumit, kuidas oleks tark käituda. Enamgi veel, suurte kogukondade käitumine on matemaatiliselt väga raskesti modelleeritav ja selles suunas tehakse praegu massiivseid jõupingutusi. Aga need asjad on praegu väga algstaadiumis.
  • See on olnud meie praeguse kultuuriruumi üks eripära, et juba mõnda aega oleme me üle ekspluateerinud loodusressursse. See mõte, et me ei ole planeeti saanud mitte päranduseks oma vanematelt, vaid võtnud laenuks oma lastelt, on sügavalt õige.
  • Ma panen selle teaduse konteksti, millal teaduse sõnum mõjub – teaduse sõnumit vajatakse siis, kui häda on käes. Kõige parem teaduskommunikatsioon on katastroofipõhine kommunikatsioon.
  • Kui kogu aeg ohule mõelda, siis ei saa üldse elada. Me sureme ükskord kõik ja enne seda tuleb maksud maksta.
  • [Inimesest kui looduse kroonist:] Praegu küll ei saa minna Austraaliasse ja seista vastamisi krokodilliga ja küsida endalt, millest krokodill mõtleb, kuid vastus on lihtne – sõltuvalt kellaajast mõtleb ta sinust kui hommikueinest, lõunasöögist või õhtusöögist.
  • Me oleme küll oma karvkatte asendanud ajuga ja hambad ning küüned asendanud tööriistade ja relvadega ning looduse seisukohalt on see andnud meile teatava evolutsioonieelise, aga ennast universumi tippu paigutada on natuke lühinägelik.
  • Me ei saagi teada, milline on kõige suurem asi. Meie universum on nii ehitatud, et me ei tea, ega saa tõenäoliselt kunagi teada, mis on selle tipp.
  • Teadusel on praegu väga head šansid uusi ja huvitavaid asju teada saada. Kuni inimkond teadis maru vähe, oli see teadmiste horisont ka väga kitsas – inimesed tunglesid õlg õla kõrval, et näha midagi uut.



  • On olemas äärmiselt head tehnikad, kuidas risti vastukäivatest arvamustest ja tohutust arvamuste hulgast välja tuua seisukoht või aspekt, mida jagavad piisavalt paljud. /---/ Aga mida me siiani pole osanud õppida… Meil ei ole olnud oskust ega võimekust anda eri arvamustele erinevat kaalu.
  • Maakera ongi lokaalselt lapik, sest teatavasti kehtib klassikaline Pythagorase teoreem ainult tasapinnal, ehk lapikul maal. Aga sellest ei järeldu, et Maa on lapik.
  • Postateistlikus ühiskonnas oleme kaotanud oskuse, mida enamus religioone ja katoliku kirik on väga hästi vallanud – kuidas saada kontakt inimestega, kes usuvad teisi asju, kuidas leida nendega ühine keel, kuidas jõuda minimaalse üksteise mõistmiseni ja selle kaudu ehk selgitada, kuidas maailma asjad tegelikult käivad.


  • Ma ei arva üldse, et järgmised põlvkonnad on hukas. Lausa vastupidi. Sädelust on neis palju rohkem, kui minu põlvkonnas. Kui aga jultumus ja verbaalne julmus võidab tarkuse juba koolipõlves, nii et tark peab vabandama selle eest, et ta on jultumusele püüdnud vastu hakata, siis ei ole vaja imestada, et vastav tempel jääb mällu kogu eluks.
  • Kuna kriisiajal tuleb uut infot pahinal, lausa päevadega juurde, siis peabki nõnda olema, et vahel juba nädala või paariga muutub teadlaste sõnum kardinaalselt. Selle teadmisega on väga raske elada ka teadlastel endil. Nii väga tahaks ju öelda inimestele seda, mis on päriselt õige.



  • Seljaajusse oli kogunenud nii palju tarkust, et kui miski on liiga ilus, siis tõenäoliselt pole see tõsi – nagu see kuulus ütlus, et kui paigutad kogu oma tarkuse ühte lausesse, siis on tulemuseks valeväide. (lk 243)
  • Meie maailmas lihtsalt on mõned ülesanded või situatsioonid väikeste häirituste suhtes äärmiselt tundlikud ja teised situatsioonid või füüsikasüsteemid äärmiselt stabiilsed. Võid teda kuvaldaga peksta ja ikka tuleb sama tulemus. (lk 244)
  • Mõne asja nii-öelda tupiku näitamine või klaarimine on sageli olulisem kui positiivne tulemus. Eriti puudutab see matemaatikat ja füüsikat, keemiat natuke vähem. /…/ Või kui sotsioloogilises uuringus kahel juhul ilmneb muster ja kaheksal juhul mitte ning need kaheksa jäävad publitseerimata, siis me arvamegi, et muster on alati olemas, see aga on põhimõtteliselt vale. (lk 246)
  • Poliitikutel ja otsustajatel on võõrandamatu õigus saada teavet kogu pildist. Ainult positiivsete tulemuste publitseerimine annab mitmes valdkonnas oluliselt kallutatud pildi, mis on nüüdisaegse teaduse kõige ohtlikumaid jooni. (lk 247)
    • Tarmo Soomere, intervjuu, rmt: Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019

Artiklid[muuda]

  • Paabeli torni ehitamise lugu vihjaks nagu, et üks keel kogu inimkonna jaoks on tupiktee. Teisalt tiksub kuklas küsimus: mis eelise võis anda inimkonnale tuhandete keelte tekkimine? Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku kliimat ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult?
  • Nii nagu surma hinda tuleks küsida surnutelt, saaksime keele väärtust ehk kuidagi mõõta vaid selle kaudu, milline on keele kadumise hind.
  • Juba ülikool ise on oma olemuselt universitas. Miski, mis koosneb paljudest ühikutest ja on samas jagamatu, aga kokku pandud nõnda, et tervik on tohutult võimsam kui osade lihtne summa.
  • Tippülikoolid, nagu Cambridge'i Ülikool, peavad oma missiooniks panustada kogu ühiskonna arengusse õpetamise, õppimise ja teadustöö kaudu, seejuures küsimata, mis rahvustest ühiskond koosneb või mis emakeeles keegi kõneleb ja kirjutab. Rahvusülikool maailma tippülikoolide seas on nõnda oksüümoron kuubis. See on midagi, mida hullupööra tahaksime, mille eksisteerimise tõenäosus on nullilähedane, aga mis ei ole kindlasti võimatu nähtus.


  • Globaalsed kliimamuutused kitsendavad kiiresti inimestele sobivat eluruumi. Sajad miljonid võivad vajada evakueerimist. Eesti püsimajäämine rahvusriigina võib sõltuda sellest, kas suudame seda protsessi hallata.
  • Veel viis-kuus aastat tagasi arvati, et aastaks 2050 tuleb vee pealetungi tõttu rannikult evakueerida ligikaudu 150 miljonit inimest. Viis miljonit aastas oleks hea tahte puhul teostatav. Mastaabid on samas suurusjärgus kui sõjapõgenike arv. Euroopasse jõudnud migratsioonilaine on selles mõttes üsna pisike.
  • Pinna jalge alt kaotanud inimeste kolimine samas piirkonnas teise kohta on /---/ problemaatiline. Kui kõige sellega ei hakata varakult tegelema, siis pole vahet, kas nahavärv ja silmalaugude kuju klapib või kas keel ja komberuum on sarnased. Kui ikka kuhugi ilma loata elama tullakse, siis läheb sõjaks. Või selliseks tunglemiseks heaoluühiskonna poole, millist ei oska praegu ette kujutadagi.
  • On natuke julge unistada, et lähematel aastakümnetel kujuneb globaalsete otsuste tegemine fakti- ja teaduspõhiseks. Kuid see pole päris võimatu. Tahaks loota, et maailm areneb nii kaugele, et sadu miljoneid inimesi puudutavad otsused tehakse ühiselt kogu planeedi tasemel. /---/ Kujutan vaimusilmas ette, kuidas aastal 2068 otsustab Maailma Nõukogu kolida järgmise 20 aasta jooksul 637 miljonit inimest piirkondadest, kus enam elada ei saa, uude elukohta. Neist 150 miljonit Euroopa parasvöötmesse. Sinna, kus mets kasvab ja põldu saab pidada ilma Siberi jõgesid ümber pööramata.
  • Eestisse lisanduv miljon mahub tühjenenud ääremaadele. /---/ Muidugi tähendab see Eestile kardinaalseid muutusi, sest majanduse struktuur teiseneb põhjalikult. /---/ Laias laastus on meil kolm võimalust. Kõige lihtsam on silmapiiri taga olevaid probleeme ignoreerida. Võimalik, et midagi ei juhtu. Aga kui juhtubki, siis oleme juba seetõttu lõhkise küna ees, et suur osa otsustusõigusest on delegeeritud Euroopa Liidule. Saame kompensatsiooniks miljoni vastuvõtmise eest ehk põllumeeste otsetoetused Prantsusmaaga võrreldavale tasemele. Kompromissina võiks suure rahvaste rändamise teoreetilise võimalusega arvestada. Nagunii tuleb harjutada, kuidas väikese tõenäosusega, kuid suure kahjuga õnnetusi vähemalt paberil leevendada.
  • Kutsuks üles olema nende seas, kes pääsevad sellise stsenaariumi täideviimisel otsustajate laua taha. See tähendab mitte ainult diplomaatilisi jõupingutusi sarnaselt praegu ÜRO julgeolekunõukogusse püüdlemisele (mis ei too ju otsest materiaalset kasu), vaid probleemidele tuleb ka süvitsi otsa vaadata, ohuhinnanguid analüüsida ja sihipäraselt tegutseda. /---/ Vajalikud kulutused on pigem investeering. Kui rahvaste rändamine peaks teoks saama, oleme selleks valmis ja ehk suudame seda koos teistega hallata. Kui aga mitte, siis oleme pakkunud kaugete maade elanikele head haridust ja leidnud Eestile palju sõpru.

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Tarmo_Soomere&oldid=114537"