Mika Waltari

Mika Waltari 1958. aastal

Mika Waltari (19. september 1908 - 26. august 1979) oli soome kirjanik.

"Imeline Joosef"

• Meestel on õnnelik võime igas ebakindlas olukorras haarata tubaka järele. (lk 22)
• Tore on vahetevahel hull olla, kui vaid aega on. (lk 35)
• Maailma valitsevad peamiselt kapriisid ja lollus. (lk 38)
• ... üheksal juhul kümnest on iga niinimetatud peene inimese käitumine bluff. Kogum ebakindlaid mõtteid ja teadmisi, mis nagu õlikiht katab lauka pinda. (lk 93)
  • Tsitaadid väljaandest "Imeline Joosef ehk Elu on seiklus". Tõlkinud Andres Lepp. Tallinn: Sinisukk, 1994

"Fine van Brooklyn"

• Olen hoidnud oma mälestusi ranges saladuses, algul väga suure häbi- ja enesepõlguse tundega, aga seejärel, kui aastad olid mind tasandanud, kui aastad olid loonud vahemaa ja täitnud kuristikke, kõige meeldivama tundega, tahaksin öelda kuritegelikult veetleva mälestusena, millele nüüd viimaks olen leidnud õige koha. Sest kirjutades olen lõplikult vabanenud kõigest selle poolt põhjustatud hingelisest kohmetusest ja võin vaadata seda ilma kireta nagu paberõhukest lille, mille ma oma meelehärmiks leidsin äramääratud raamatu vahelt ja mis on oma lõhna kaotanud.
• See on ohtlik maa, härra. Siin maal on palju nõidust. Tunded tumestavad uurija pilku ja siis vangistavad deemonid ta igaveseks.

"Sinuhe"

• Kõik saab jälle endiseks ja ei ole midagi uut päikese all.
• Kasvasin arstiks, et inimesi oma oskustega tervendada ja külvata surma asemel elu, kuid mu isa ja ema surid minu halbade tegude pärast, ja Minea suri minu nõrkuse pärast, ja Merit ja väike Thot surid minu pimeduse pärast, ja vaarao Ehnaton suri minu viha ja sõpruse pärast vägivaldsesse surma.
• Sinu jutt on minu kõrvadele kui kärbse pinin.
• Rahune, meeletu süda, sest süü pole sinu, vaid kõik, mis maailmas sünnib, on meeletu ja headusel ning kurjusel pole otstarvet, vaid ahnus, viha ja himu valitsevad maailma. Süü ei ole sinu, Sinuhe, vaid inimene püsib samasugusena ja inimene ei muutu. Aastad veerevad ning inimesed sünnivad ja inimesed surevad ja nende elu on kui kuum hingus ja nad ei ole õnnelikud oma elus, vaid õnnelikud ainult surres. Sellepärast pole suuremat mõttetust, kui inimese elu, ja süü ei ole sinu, vaid inimene püsib samana aegadest aegadeni. Asjata uputad inimese aja voolu, ta süda ei muutu ja ta tõuseb sellest voolust nõnda, nagu sinna astus. Asjata paned katsumusi inimeste peale sõja ja hädaga, katku ja tulekahjudega, jumalate ja odadega, sest katsumistest inimene ainult paadub, kuni ta on krokodillist kurjem, ja sellepärast ainult surnud inimene on hea inimene.
• See ei ole sinu süü, Sinuhe, vaid inimene jääb samasuguseks ja inimene ei muutu. Aastad veerevad, inimesed sünnivad ja surevad ja nende elu on nagu kuum hingetõmme ja nad ei ole elades õnnelikud, vaid nad on õnnelikud ainult surres. Seepärast ei ole suuremat tühisust kui inimese elu, ja süüdi ei ole sina, vaid inimene jääb ajast aega samaks. ('teisest tõlkest)
• Rahva suurim rõõm on võida üheskoos hüüda ja et polegi tähtis millepärast hüütakse, vaid koos teistega karjudes tunneb igaüks end vägevana ja asja, millepärast karjub, ainsa õige asjana.
• On niisiis mõistetav, et mida kaugemale ma õpingutega jõudsin, seda sügavamalt tundsin, kui vähe ma tean. Nii küllap ongi, et arst on valmis alles siis, kui ta alandlikult enda ees tunnistab, et ta tegelikult mitte midagi ei tea. Seda ei maksa asjasse pühendamatule siiski öelda, sest on kõige tähtsam, et haige usub arsti ja usaldab tema oskusi. see on kogu ravimiskunsti alus, millele toetuda. Seetõttu ei tohi arst iial vigu teha, sest vigu tegev arst kaotab oma maine ja kahjustab ka teiste arstide mainet. Seetõttu ka rikaste majades, kuhu kutsutakse keerulist juhtumit uurima pärast esimest veel kaks või kolm arsti, vaikivad ametivennad esimese arsti eksituse meelsamini maha, selle asemel et eksitus kogu arstkonna häbiks avalikuks teha. Nii öeldaksegi, et arstid matavad oma ravialuse üheskoos.
• Sõna on vägevam kui rusikas.
• Hoopis iseenese pärast kirjutan ma seda.

"Mikael Hakim"

("Mikael Hakim: Kümme raamatut Mikael Carvajali ehk Mikael El-Hakimi elust aastail 1527-38, kui ta oli tunnistanud ainsat Jumalat ja andnud end Kõrge Värava teenistusse." Kirjastus: Perioodika ja Katherine, Tõlkija: Kaire Puumets. 1990)

Esimene raamat

• Olles jõudnud endas otsusele, leiab inimene rahu ja vabaneb imelisel moel oma kannatustest ja armetust enesetundest.
• Praegusel ajal ja nähes kõike kurja, mis meie ümber sünnib, võib ainult lollpea või hullumeelne veel millessegi uskuda, arukale inimesele ei saamuud püha olla, kui pilge, kahtlused ja elu nautimine.
• Itaalia on veel vaid rüüstatud laip. Seda laipa ei ärata keegi ellu ja tark mees ühineb teistega, et rüüstata teda omal viisil.
• Pole meile ju juhtunud muud halba, kui et viletsa reisi eest liiga head hinda maksnud oleme.
• Aus sõjakunst lubab väärikat vastupanu nii kaua, kuni on kübetki pääsemislootust, aga keelab mõttetu verevalamise.
• Kahest halvast valib mõistlik inimene väiksema.
• Aga kui nad ka oleksid surnud, rõõmupisarad silmis ja laulud suul, ei tõestaks see kuidagi, et nende usk õige oli, sest kuidas saab inimene usu eest surres tõestada, et see usk õige oli? Kõige rohkem võib ta tõestada, et tema usk oli tugev ja kindel ning rahuldas teda ennast surmani, aga mitte seda, et see usk oli teiste usust parem või et teised samal kombel uskuma peaksid. Ei, olles end jäägitult avanud ja iseendaga tuttavaks saanud, näib mulle, et inimene oma usu eest surres ei näita üles muud kui suurt enesearmastust j ajonnakust, veendununa, et just temal on tingimata õigus.
• Kui mõõk, võllas või tuleriit saaks tõestada inimese usku õigeks, siis oleks sadu, tuhandeid ja kümneid tuhandeid kirikuid, mis kõik üksteisest õigemad oleksid.
• Kui otsisin õigust, oli tõde alati vaid poolik. Kui olen püüdnud siiras olla, on see suurel määral olnud vaid naiivne enesepett.
• Prohvetiusk on väsitav usund, kui see ei anna inimesele rahu maal ega merel.
• Allah on armuline ja halastav ning lubab kõigist seadustest kõrvale kalduda, kui seda on vaja.
• Aga Giulia, Giulia, ainult vanadel meestel on raha, noortel pole kusagil maailmas muud kui põletav kirg ja kõhn rahakott.
• Seda kõike võiksin selgitada sulle vist viimsepäevani ja sa ei taipaks ikka, sest nähtavasti ei suuda mees iialgi mõista naise hinge, kui ta ka suuga kinnitab, et mõistab.

Teine raamat

• Vein vallandab keelepaelad ja paneb inimese tõtt rääkima, kuigi tõe ütlemine ja kuulamine alati inimesele head ei too.
• Siis torkas mulle pähe kummaline mõte, et võib-olla oli Jumal oma käsitamatu tarkuses saatnud igale rahvale ja maailmajaole oma prohveti.
• Sooritades nende palveid, täites täpselt nende puhastumis- ja kummardamismäärusi, lohutasin end mõttega, et kui Jumal on tõepoolest kõikvõimas ja halastav, siis ta ei hooli palju sellest, kuidas ja millist kombestikku järgides teda teenisin ja palusin.
• Müües kõiki neid aineid, müün võrratult rohkem, kui nad tegelikult sisaldavad, sest ma müün inimestele unelmaid ja vaene vajab unelmaid kibedamini kui rikas ja õnnelik.
• Naise kavalus võidab kogu muu kavaluse maa peal.
• Aga luuletajate auks tuleb öelda, et nad ei tee, mida räägivad.
• Naiste kavalus on suurem kõigest teistest maistest kavalustest.
• Liiga palju head hakkab arsti oma hõrgutavat maitset kaotama, kuigi need targad naised pakuvad mulle nii palju vahelduvaid võimalusi, et ma pole iialgi midagi säärast uskunud, kui ise poleks kogenud.
• Mis tahes muudatus on meie jaoks muutus parema poole.
• Mis tahes kord on parem kui omavoliline kord, mis sunnib rikkamaidki varjama oma rikkust vastu koraani käsku.
• Ah, Mikael el-Hakim, ainult ohud vürtsitavad elu, mugavus ja turvalisus tüütavad kiiresti ega anna miski paremat söögiisu ja sügavamat und, kui ohu lähedus, sest alles siis oskab inimene hinnata iga hetke, mis talle veel jäänud on.
• Kui usk paneb derviši riietuma haisvaisse kitsenahkadesse ja lõikama noaga haavu endale ihusse, siis on see derviši ja Allahi omavaheline asi ja ainult lihtsameelsed peavad dervišit pühaks nii rumala käitumise pärast.
• Kõik juhtub nii, nagu on määratud.

Kolmas raamat

• Ülemuse haavamine on raskeim kuritegu, mida sõdur võib sooritada.
• Meil kõigil tuleb kord surra ja iga hetk meie elus on ette määratud.
• Kindlasti juhtub enamik halba maailmas ainult sellepärast, et inimesel on kergem olla sõnakuulelik teistele kui endale.
• Sõjas tuleb siiski arvestada laitmatuid kombeid nagu teisteski imestevahelistest suhetes, sest ainult head kombed teevad elu meeldivaks.
• See oli minu meelest hea näide inimese igavesest pimedusest ja uskumatust võimest näha kõike endale kõige meeldivamalt.
• Ma ei jõudnud küllalt imestada tema kõrki kergeusklikkust ja endale õpetuseks mõistsin, et kõigis läbirääkimistes jääb nõrgemaks pooleks alati see, kes võtab siiralt tõena kõike, mis vastaspool talle ette puhub.
• Tõeliselt vaba inimene ei karda mürki ega mõõka, vaid loodab oma õnnetähele. Kui õnnetäht paistab inimese peale, ei saa keegi talle kurja teha, vaid õnnetäht valvab ta üle tema magadeski. Kui aga inimesel ei ole õnnetähte, oleks tal parem olla surnud, sest ebaõnn jälitab teda nii unes kui ilmsi.
• Kõrgete isandate mälu on lühike ja nad unustavad kergesti, kui sa pidevalt nende ümber ei keksi.
• Meri on sama tujukas nagu inimese õnn, aga kui kõik on hästi ette valmistatud, võib mees muretult alistuda Allahi juhatusele.
• Naine õpib tavaliselt suurepäraselt valetama alles siis, kui on mehega maganud.
• Ma ei kavatsenud hoobelda oma tegudega, sest naisel on võrratult kergem, kui teda peetakse naiivseks, mitte targaks. Mehed kardavad tarku naisi. Pannes käe targa naise kaelale ning püüdes puudutada tema rindu, kardab mees kogu aja, mida naine temast mõtleb. Seevastu lihtsameelse naise seltskonnas on mees vaba ja loomulik, mis on meeldivam nii naisele kui ka mehele endale.

• Tohutu armee pakutud hämmastav vaatepilt andis mulle kindlust ja ma hakkasin uskuma, et Allah tõesti on määranud kristliku maailma hävima islami võimu all. Sest nii hiiglaslikku armeed poleks keiser suutnud palgata isegi kõigist kristlikest maadest kokku, kui tal oleks olnud raha, et rutata appi oma vennale Ferdinandile. Aga keisril ju raha ei olnud ja teda sidus endiselt sõda Prantsusmaaga. Pealegi oli Saksamaa täielikus segaduses Lutheri tõttu ega tahtnud ka Lutheri sõbrad sugugi aidata keisrit ega tema venda, vaid nende asi vastuoksa oli kaasa aidata kõigele, mis keisri võimu nõrgestas.
• Antti vaidles mulle siiski ägedalt vastu: "Mu vend Mikael, ära aja tühja juttu, kui sa ei mõista sõjapidamisest rohkem, kui siga pärlitest. Kui sõjapidamiseks vajataks mõistust, siis jumala eest peetaks sõdu teisiti kui siiani on peetud ja vähemalt mõeldaks kaks korda, enne kui minnakse suure käraga sõtta ja tullakse tagasi hambad irvakil, haavu lakkudes. Ei, ei, Mikael, sõjapidamises pole mõistusel kohta, sest siis jäetaks sõjad ilusasti pidamata."

"Neli päevaloojakut"

Tsitaadid väljaandest: Mika Waltari, "Neli päevaloojakut. Romaan romaanist", tlk Tiiu Kokla, 1996, Loomingu Raamatukogu nr 31/32.

• Kuule, ma vist unustasin oma südame sinna Sinu juurde. See võis jääda tugitooli padja taha, kus ma istusin, või ehk voodipadja alla. Jah, vist kõige tõenäolisemalt voodipadja alla, nii et ole hea ja korista see ära, kui Sa ta leiad, ja Sul ei tarvitse esialgu seda tagasigi saata, vaid hoia teda kuskil seal, kuigi see on õige kulunud ja niru asjandus.
• Minu loo lugeja võib ehk imeks panna, miks ma segan tõsise jutustuse sekka sääraseid kummalisi mõtteid, kuid need mu mõtted olid, kui viimaks pika töötegemise järel panin kirjutusmasina kinni ja lasin Sinuhe rahus minema.
• [Sinuhest:] Ta oli mu sõber ning võib-olla parim meessoost sõber, kes mul iial on olnud, kuna meenutas suuresti mind ennast ja ma tundsin temas ära paljusid omaenese vigu ning nõrkusi, olgu peale, et ta oli elanud oma elu rohkem kui kolm tuhat aastat enne mind.