Hani

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ferdinand von Wright, "Hanhi kurittaa sorsaa" (1858)
Anna Ancher, "Jõuluhanede kitkumine" (1904)
Thérèse-Marthe-Françoise Dupré, "Hanesid ajamas" (1910)

Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.

Luule[muuda]

Minu valge hani
täna plehku pani.
Hih-hih-hii, hoh-hoh-hoo,
täna plehku pani.

Hani sulpsas vette,
ma ei saanud kätte.
Hih-hih-hii, hoh-hoh-hoo,
ma ei saanud kätte.


Tol korral ringi jooksin alles särgis,
täis lapsemõtteid oli kahupea,
või vänderdasin hanekarja järel,
vits peos, sest mine isahane tea.


Oli vilju, varje — valgeid ülaseid
või värve mürgiseid mu saatuslikus söögis,
ja kui haned lennuks unelesid kõrgeid teid,
siis sain ma sügistuuleks nende tiivalöögis.

  • Rein Sepp, "... Olen osa sellest igihaljast puust", cit. via "... mures on rohkem rõõmu kui rõõmus pisaraid. Rein Sepa kirjad Vorkutast". Akadeemia 11/2003, lk 2334


Meelita või räägi tasakesi -
kõik on talle hane selga vesi.
Tundes kurja isahane, me
ise parem plehku paneme.


...
Me teame,
kõik algas hanedest,
kes päästsid Rooma
ning sulgedest ja sulepeast.
Nüüd suleaeg on suletud
ekraani taha õhukesse kasti,
sulg klaasi taga vaikselt sahiseb,
kui tähtedega tantsiks valssi.
...
Kui päevast päeva
kirjaridu loeme
ekraanidelt,
siis teame, neis peidavad end
mälestused sulgedest.
Sääl kogu jutt käib lindudest,
kes päästsid mitte ainult Rooma,
vaid ka meid.

  • Livia Viitol, "Suur suleaeg", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 6-7

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel